Tuesday, September 27, 2011

Ted Demme' "Beautiful Girls" (1996)

Filmi nimi on so true, filmis on palju ilusaid tüdrukuid. Humoorikas 90-ndate stiilis draama imeliste näitlejate ja paeluva looga. Äärmiselt meeldiv üllatus eelmise sajandi lõpust.

*****


Don Siegel'i "Dirty Harry" (1971)

Clint Eastwoodi poolt kuulsaks mängitud räpase Harry esimene film on seeria kõige kuulsam ja originaalsem. Filmist meeldis kõige enam 60-70-ndate stiilis San Francisco, lugu ise niivõrd põnev ei olnudki. Omal ajal oli Harry ikka tegija.

***





Spike Lee' "Do The Right Thing" (1989)

New Yorgis Brooklynis aset leidev lugu, mis algas kui paljulubav huvitav draama, kuid lõppes korraliku krahhiga. Ei saanud lõpust aru, ei usu, et sinagi saad. Spikel on paremat kraami.

***



Paul Thomas Anderson'i "Hard Eight" (1996)

Film tuntud ka nime all Sydney, kuid see ei muuda suurt midagi. Suht tundmatu siiski. Ja põhjusega. Aeglaselt veniv ja kahtlase sisuga krimidraama ei ole just parimate killast.

**



Sidney Lumet' "Network" (1976)

70-ndate suurfilm on mõnus nostalgiline vahepala. Meeldis täitsa, kuid soovitama ei hakka, kuna ilmselt paljud leiaksid selle pisut igavana.

***





Robert Zemeckis'e "Back To The Future" (1986)

Einsteini lookiga Dr. Emmet Browni ja punase vestiga rulakuti Marty McFly seiklustele on puhas rõõm kaasa elada. Kuigi sa aimad happy endi ette on lugu ikkagi kaasahaarav ja peaaegu 2 tundi elamust on garanteeritud.

****




John Carpenter'i "Christine" (1983)

Stephen Kingi novellil põhinev ja Halloweeni režissööri John Carpenteri juhtimisel üles võetud  klassikaline õudusfilm kutist, kes nimetab oma heavy cruiseri Christine'ks. Nagu arvata on, imelikke ja hirmuäratavaid sündmusi hakkab jadamisi tulema. Ekstaasi pole mõtet siiski minna.

***








Martin Scorsese' "Mean Streets" (1973)

Madalaprofiiliga gängsterifilm, millest ootasin palju enamat, kui nägin kelle film see on ja kes seal mängivad. Aastat vaadates siiski peab tõdema, et sealt alates läks kõik ainult paremaks.

**



Todd Solondz'i "Happiness" (1998)

Pikk ja veniv draama, milles on tohutult musta huumorit, mõned äärmiselt naljakad seigad ja pisut ka happinessi.

***


Peter Weir'i "Dead Poets Society" (1989)

Kõige fenomenaalsem selle filmi juures on ilmselt fakt, et DPS teenis kinodes üle $200 miljoni ning ma nägin seda alles nüüd. Robin Williams on fantastiline ja draama ise emotsionaalne ning mõtlemapanev.

****





George Lucas'e "Star Wars" (1977)

Tähesõdade filmid ei ole mind kunagi huvitanud, kuid nüüd otsustasin esimese filmi täispikkuses ära vaadata. Pean tõdema, et nagu ka Harry Potteri filmidega, mina massiga kaasa ei lähe ja ei vaimustu. Muusika on siiski hea ja Han Solo on lahe.

***





John Hughes'i "Ferris Bueller's Day Off" (1986)

Home Alone'i kirjutaja John Hughes'i komöödia 80-ndatest omab kõrget reitingut ja naljakat seiku, kuid minu jaoks jäi see kirss tordi pealt noppimata, kuigi tort ise oli päris maitsev. Seize the day!

****

Friday, September 16, 2011

Seth Gordon'i "Horrible Bosses" (2011)

Selle aasta parim komöödia. Tekst on pisarateni naljakas. Kinokaaslane oli tore ja leidus ka publikut, kes ei suutnud oma emotsioone talitseda ning hüsteeriliselt naersid, isegi kui ei olnud millegi üle naerda.

*****

George Nolfi "The Adjustment Bureau" (2011)

Üllatavalt soliidne ulmefilm, mis on sama reaalne kui, et Han Solo sõber Chewbacca on tegelikult ka kosmoselaeva juht. Samas kaasahaarav, pakub põnevust ja romanssi.

***



Bernie Goldmann'i "Meet Bill" (2007)

Film ei ole absoluutselt originaalne, kuid miskipärast jättis sümpaatse mulje. Väga meeldisid need näitlejad, kes filmis kandvat rolli mängisid, 2 neist sattusid ka siia pildile. Üllatusmoment on tähtis ja hästi premeeritav.

****



Terry George'i "Hotel Rwanda" (2004)

Jänki Don Cheadle'i võimas esitus portreteerides kõikide elu päästvat aafriklast. Tõsielul põhinev draama on põhjusega pea kõikides inspirational movie listides.

****




Olatunde Osunsanmi "The Fourth Kind" (2009)

Hirmutavatest kaadritest kiirelt tekkinud ärevus, et film võib tõesti osaliselt reaalne olla, vaibus vähemalt sama kiiresti, kui peale filmi hakkasin selle kohta lugema. Paranormal Activity rajas sedasorti õudukatele tee ning too film on järjekordne eksemplar sellel rajal.

***



Alfonso Cuaron'i "Children of Men" (2006)

Suurte ootustega peale läinud, pidin tõdema, et tegu oli minu jaoks ühe selle aasta suurima pettumusega. Tõesti ei oska kommenteerida, mis siin filmis inimestele meeldis, et nii kõrge globaalse reitingu on ära teeninud. Kummaline.

*




Martin Scorsese' "The Aviator" (2004)

Stiilne Scorsese linateos maailma lennunduse ühest ikoonist Howard Hughesist, mille tegemine maksis kõvasti, kuid tõi veel kõvemini sisse. Leo on spot on, nagu sellele mehele kombeks.

****




Sofia Coppola' "Lost In Translation" (2003)

Jaapani hotellis toimuv lugu, mis oli tegelikult täitsa meeldiv, kuid ei teagi, kohati liialt deep ja jättis nii palju küsimusi õhku, et pidin hiljem filmi message boardilt abi otsima. Ja siis ka ei saanud vastuseid.

***




Rob Letterman'i "Gulliver's Travels" (2010)

Tegu on 2010. aasta ühe halvima, kui mitte kõige halvema, filmiga. Skipi ja unusta üldse, et selline film olemas on.

*






Mike Binder'i "Reign Over Me" (2007)

Kvaliteetne draama, kus Adam Sandler näitab mitmekülgsust, kehastades erakuna leinas elavat meest, kes kaotas 9/11 rünnakutes kogu oma pere. Film pakub emotsioone seinast seina.

****




Peter Weir'i "The Way Back" (2010)

Kohati jõhkraid vaatepilte pakkuv draama on meeldiv vahepala neile, kes on seiklushimulised, ei karda uusi väljakutseid, ei anna alla takistustele ja usuvad, et õnnelik lõpp on olemas.

****




Jonathan Hensleigh'i "Kill The Irishman" (2011)

Robustne ja stiilne maffiafilm, mis tõotas olla hea ja seda ka oligi. Äärmiselt intrigeeriv nii tegelaste, teksti kui sündmuste poolest. Samuti näeb Clevelandi linna 70-ndate kuues. Väärib viit tärni.

*****