Tuesday, May 14, 2013

David O. Russell'i "Silver Linings Playbook" (2012)

Filmis oli kõike, mis mulle meeldib - emotsiooni, pingelisust, nalja, traagikat, romantikat, originaalsust. Peaosatäitjad olid fenomenaalsed. Kes veel mingil põhjusel pole näinud, rangelt soovituslik. Ka kõige kinnisemale vaatajale.

*****

Clint Eastwood'i "J. Edgar" (2011)

Clint'i film ja Leo peaosas ning tõenäoliselt pole sa sellest kuulnudki. Kõlab kummaliselt? Jah, kuid põhjus imelihtne - antud temaatika ja filmi nimitegelane (FBI endine peadirektor Edgar Hoover) lähebki pm korda ainult ameeriklastele ning siiapoole lompi sellise kraami jõudmine ei saagi kujuneda mastaapseks edulooks.

****

Stephen Hopkins'i "The Life and Death of Peter Sellers" (2004)

Peter Sellers oli omaaegne number 1 koomik kogu Hollywoodis, kes mängis kuulsaks Pink Pantheri ja unustamatu Dr. Strangelove'i. Ja see siin, mu sõbrad, on tema lugu.

***
Kent Alterman'i "Semi-Pro" (2008)

Mikrid, mulletid, moustached, stockingud, short shortsid, headbandid, retro adi ketsid, hawaii shirtid, ruudulised pintsakud, 70's disco funk, korvpall, Will Ferrell ja lakkamatu möla. Stiilne, kuid kokkuvõtlikult jama.

**


Kevin Greutert'i "Saw 3D" (2010)

Ütleme siis nii, et iga järgnev on pm läinud halvemaks ja see siin on ikka päris kehva kohe. 3D küll proovis päästa, kuid feilis, nagu ka iga tegelane Jigsaw geimides.

*

Edward Burns'i "No Looking Back" (1998)

Ed Burnsi talendist ja tema romantilistest draamadest olen varemgi kirjutanud. See muuvi on ehtne pm suvaline 90's draamasari vändatud pooleteise tunniseks filmiks. Kõrvalosas see suur muusik.

***

Marc Forster'i "Finding Neverland" (2004)

Pilt siin kõrval kirjeldab hästi seda filmi. Ilusad inimesed ja ilus lugu. Kolmveerandik filmist ehk ei olegi nii kaasakiskuv, kuid see-eest viimane kolmandik peaks südame härdaks tegema ka 1) Johnny Deppi fännidel 2) Kate Winsleti fännidel 3) kõikidel filmivaatajatel, kes sinnani jõuavad.

****



Steffen Haars', Flip Van der Kuil'i "New Kids Turbo" (2010)

Tõsiselt, see huumor, tegevus ja tekst, mida siin Hollandi filmis näeb, off the charts. Absurdikoomika kõrgem tase ilmselt, ja toimis kohe kuidagi.

***

Frank Miller'i, Robert Rodriguez'e "Sin City" (2005)

Frank Milleri graafiliste koomiksite kunstilised elemendid panna kokku futuristliku ja kaasakiskuva scpritiga, lisada juurde hulk fantastilisi näitlejaid ning saad tulemuseks väga nauditava visuaalset rahulolu pakkuva linateose, mis sobib seltskondlikuks filmiõhtuks sama hästi kui viinamari ja juust koos tiku otsa.

****

Kathryn Bigelow' "Zero Dark Thirty" (2012)

Thriller, mis esimest hetkest kuni viimaseni hoidis pinged üleval olenemata asjaolust, et teadsid, mis lõpus ees ootab. Ometi oli film suurepäraselt üles ehitatud, peategelane Maya supper ning selle eest ka props minu poolt.

*****