Wednesday, December 3, 2014

Andres & Katrin Maimik'u "Kirsitubakas" (2014)

Kuulkulgur'i värske film oli fantastiline rännak ilusasse Eesti loodusesse, mida ehtisid naturaalsed karakterid, hoolikalt valitud soundtrack, koomilised stseenid, tugev draamakülg ja saadud mõnus elamus.

*****

Andrea Sedlackova' "Fair Play" (2014)

Valik selle aastaselt PÖFF-ilt. Tšehhi spordifilm, mis oli küll fiktsionaalne, kuid tundus tabavat päris edukalt spordimaailma 80'ndatel totalitaarses süsteemis toimuvat.Vastuhakk oli mõttetu. Häid variante ei olnud. Soliidne teistmoodi vahepala vahelduseks.

***

Peter Landesman'i "Parkland" (2013)

JFK assassinationi 50 tähtpäevaks tehtud film, mis kajastas tolle sündmuse aftermathi 24h jooksul. Peaosas kurikuulus ainus sündmust jäädvustanud Zapruderi kaamera. Tagasihoidlik ja pisut segane.

**

Atom Egoyan'i "Chloe" (2009)

Küllaltki selline kontroversiaalne. Nagu oli nii mõndagi, mis meeldis a la erootilised stseenid ja hästi tehtud, kelmikad dialoogid. Kuid samuti, mis jättis soovida nagu etteaimatavus, veidi äärmuslik lõpp. Kokkuvõttes selline keskpärane vaatamine. Julianne Moore mängis oma milfi-rolli väga veenvalt.

***

Jean-Pierre Jeunet' "The Young and Prodigious T.S. Spivet" (2013)

Ka PÖFF'i väisanud Prantsuse perfektsionisti seiklusdraama oli väga mahe vaatamine. Eelpool mainitud staatuse all pean silmas erakordset rõhuasetust detailidele. Ilusad kaadrid aitavad kaasa. Soovitan kõigile.

****

Anne Fletcher'i "The Guilt Trip" (2012)

Komöödiast oli asi kaugel, a ilmselt ei ole mina ka sihtgrupp, kellele film tolle žanri all suunatud oli. Draamana aga mind see kaasa ei haaranud. Ei kusagilt otsast.

*


Ang Lee' "Brokeback Mountain" (2005)

3 Oscar'it võitnud suurfilm oma vastuolulise temaatikaga oli mul pikka aega nägemata. Filmi koha pealt märkimisväärne saavutus. Loost rohkem meeldis mulle peategelasi ümbritsev keskkond. Mis teha, looduslaps.

***

James Ponsoldt'i "The Spectacular Now" (2013)

Eelmise aasta üks alahinnatumaid romantilisi draamasid. Noored tähed Miles Teller ja Shailene Woodley säravad. Säde on Ilmselge suure algustähega. Tugev eluline külg mixitud sweet scenedega teevad filmi suurepäraseks valikuks filmiõhtule.

****

Clint Eastwood'i "Flags Of Our Fathers" (2006)

Sõjadraama, mis kajastas USA jaoks ühe epic momenti, kui WWII ajal tõsteti Iwo Jima lahingus lipp. Taolised heroismi kaadrid jänkidele töötavad. Film oli aga minu jaoks veniv, sõjakaadrid toimisid paremini kui muu 'peale-sõda' pingutused.

***

Clint Eastwood'i "Letters From Iwo Jima" (2006)

Paralleelselt eelneva filmiga üles võetud, kuid vastaspoole jaapanlaste vaatenurgast. Tugevam teos, rohkem isikulisem ja sügavamale minevam. Eks jaapanlaste saatus tolles olukorras oli ka mõnevõrra diibim. Plusspunkti siin legendile.

****

Wednesday, November 19, 2014

Franklin J. Schaffner'i "Papillon" (1973)

Steve McQueen - mees, kelle kohta on kasutanud erinevad eeposed sõnu ultra-cool ja icon of culture. Homer on Simpsonites öelnud, et King of Cool on tema personal hero. Fantastiline, üks läbi aegade parimaid seiklusdraamasid ja minu absoluutne lemmikfilm legendilt.

*****

Phil Joanou' "State of Grace" (1990)

Hard-core draama iiri maffiast NYC Hell's Kitcheni rajoonis. Hingemattev süngus tegi loo niivõrd ehedaks, et lausa hirm hakkas. Ja seda heas mõttes. Noored Sean Penn, Ed Harris, Gary Oldman näitavad, miks nad on praeguseks hetkeks veteranidest eliitnäitlejad.

****

Wayne Wang'i "Smoke" (1995)

Väike smoke shop Brooklynis. Musta huumoriga draama on piiratud teadmistega inimestest ja nende perspektiividest. Nende järeldused on tihti valed, kuid nad annavad oma parima. Ja isegi väike ning pealtnäha tühine informatsioon võib, ja muudabki, nii mõndagi. Harvey Keitel, I salute your camera!

***

Mathieu Kassovitz'i "La Haine" (1995)

All-around Prantsuse muuvi, La Haine tähendab inglisekeeles Hate, eestikeeles Viha. Üks tähelepanuväärsemaid euroopa filme 90'dest oma brutal sisu, sõnakasutuse, tegevuse, selle sarnastumise tolla aja reaalsusega. Film polnud üldiselt minu maitsele ja kõrget hinnet ma ei anna. Halb kindlasti samas ei olnud ja peidus oli ka üks epic stseen.

**

Mike Nichols'i "Silkwood" (1983)

Traagiline biograafia Karen Silkwood'ist - ühest tuntuimast whistle-blowerist tuumaenergeetika tööstuses. Silmaavardamise mõttes ja Meryl Streep'i fännates sobib vaadata, meelelahutuse otsija leiab endale huvitavama filmi.

***


Jim Sheridan'i "In The Name Of The Father" (1993)

Järjekordne ajalooline biograafia, mille sündmustejada keskmiste teadmistega siinkandi kohalikule ei ütle midagi. Ega siin midagi lisada ei ole, kes teab kui hea näitleja on Daniel Day-Lewis, ei pea paljuks mõista, et olenemata segasest iiri aktsendist, mis kraamiga tegu on.

****

Clint Eastwood'i "Midnight In The Garden of Good And Evil" (1997)

Eastwood'i vähetuntud flick ja ilmselgelt aru saada ka miks. Film on keeruline, controversyt tekitav, pole suunatud massidele ning lisaks veniv. Mulle siiski ühtkomateist sobis (Kevin Spacey) ja päris kuivale filmi ei jäta.

***

Vin Diesel'i "Strays" (1997)

Vin Diesel'i endakirjutatud ja endalavastatud, ise peaosas drug dealerist macho cruiserit kehastava Vin'i esimene üllitis suurem asi pole, kuid midagi seal leidus - selle filmi põhjal jäi ta silma Steven Spielberg'ile, järgneval aastal sai läbimurderolli tolle blockbusteris "Saving Private Ryan" ja edasi, nagu öeldakse.. rest is history. Way to go, Vin!

*

Francois Truffaut' "The 400 Blows" (1959)

Draama sisu on umbes sama tume kui must-valged kaadrid, mis selle jäädvustanud. Prantsuse poisi raskest teekonnast rääkiv film ei olnud kerge vaatamine, nagu keegi oleks karjunud koguaeg appihüüde järgi, kuid sina vaatajana ei saanud teha midagi.

***

Victor Fleming'i "The Wizard of Oz" (1939)

Maailmakuulus muusikaline fantaasialavastus, nn true american classic oma tuntud soundtrackiga.  Positiivne vahepala, kus good võidab igakell evil'i. Ilus värviliselt digitaliseeritud versioon on saadaval, kartma ei pea, et mõttetu iidne bs.

****

Friday, October 3, 2014

Lasse Hallström'i "Hachi: A Dog's Tale" (2009)

Stockholmis sündinud Lasse parim film. Romantiliste komöödiate maestro minu senised lemmikud olid kuulsad "Chocolat" ja "What's Eating Gilbert Grape", kuid see lugu trumpab noodki üle. Südamlik peredraama, mis ei jäta meile meelde tuletamast, kui tähtsad on tegelikult armsamad meie ümber. Koeraarmastajate (mina) maiuspala. Lojaalsuse triumf. Okei, vaikin. Lihtsalt vaata. Hachiko on jaapani fantastiline koeratõug.

*****

Marcio Garcia' "Open Road" (2013)

Pildil olev brasiilia-usa iludus Camilla Belle oli põhjus, miks draamat vaatasin. Lugu nagu oli paljulubav, kuid kohati jooksis kokku ja lõpp jooksis üldse ära. Meeldis lisaks kaunitarile ka imeline Brasiilia, mis tõi meelde supermälestusi möödunud suvest.

***

James Gunn'i "Guardians of the Galaxy" (2014)

Marvel'ile jälle suur hitt, tohutud summad teenitud ja tagasiside ka kuidagi võimas. Minu jaoks arusaamatu haip, omad coolid hetked olid, kuid üldiselt suht bullshit. Ettearvatav ning not so funny at all. Kisus minu jaoks igavaks.

**

Ron Howard'i "Frost/Nixon" (2008)

Taaskord, et mõista paremini ajaloolises draamas toimuvat, peaks teadma eellugu. Kuigi kerge previev juhatab ka filmi sisse. Teos ise on aga soliidne kehastus ühest epic momendist, mis eelkõige oluline lombi taga oleva riigi ajalookulglas. Howard'ile kohaselt, haarav lugu. Stiilsed haircut'id, suit'id, autod ja aktsendid.

****

Uberto Pasolini' "Still Life" (2013)

Soovituse sain Filmigurmaani review'st, mis tituleeris tolle inglise draama oma eelmise aasta lemmikuks. Mina kullast karikat pea kohale ei tõsta, kuid suures osas jagan arvamuses kirjapandut.

***

Steve Pink'i "Hot Tub Time Machine" (2010)

Koomikud istuvad mullivannis ja hakkavad korraldama jaburusi. Ma ei teagi kohe, minu jaoks olid pea kõik naljad nii cheesy, et ei suutnud kohe mitte nautida seda jama.

*


Andrew Dominik'i "Killing Them Softly" (2012)

New Zealand'i tough guy režissööri AD filmi suhtes olid kõrged ootused, eriti veel kui pundis sellised tüübid nagu Pitt, Liotta ja varalahkunud Gandolfini. Massive pettumus selle koha pealt. Tuim ja kuidagi ei plahvatanud film ellu. Janunes rohkem actioni järgi. Filmi lõppedes oli suu endiselt kuiv.

**

Nat Faxon'i & Jim Rash'i "The Way Way Back" (2013)

Värskendav ja vesine draama, kus plusspunktid tulevad humoorikate vaherepliikide, hästimängitud karakterite ning isu tekitamise eest minna koheselt veeparki. Aitäh!

***

Christopher Smith'i "Triangle" (2009)

Too film, vastupidiselt eelmisele, ei tohiks tekitada sinus tahtmist minna jahiga merele seilama. Väga kompleksne thriller, kuid keskendudes on point originaalne ning väärt propse. Kiitos Sandrile hea soovituse eest. Soovitan edasi.

****

Phil Lord'i & Christopher Miller'i "The Lego Movie" (2014)

Tohutult energiline komöödia. Pelgasin veidi, et mis ja miks jne, kuid oli meeletult köitev vaatamine. Wicked huumor koos fast-paced deliveryga töötas sajaprotsendiliselt full time. Jäta kahtlused ja vaata, kui pole veel näinud.

*****

Friday, September 19, 2014

David O. Russell'i "American Hustle" (2013)

10 Oscar'i nominent (sh kõik näitlejad va pildil keskel olev Jeremy Renner) vs mõnede kriitikute turmtuli. Kumba suunda kalduda? Vaatasin küll lennukis väikselt ekraanilt, kuid minu maitsega ühtub esimene pool esimesest lausest. David-O jama kraami ei tee.

*****

Josh Boone'i "The Fault In Our Stars" (2014)

Selle suve romantiline draama on korralik pisarakiskuja. Tavaliselt taoliselt emotsionaalselt jõudu nõretavad noorte suhtepuntrad mind ikka paeluvad, kuid too väga kaasa ei haaranud. Olgugi, et Shailene Woodley ei jäta ühtki noormeest külmaks. Naistele aga film full money.

***


Wally Pfister'i "Transcendence" (2014)

Suurlavastaja Christopher Nolan'i buddy ja filmide cinematographer Wally' esimene enda film. Projekt oli võimas, näitlejate nimekiri muljetavaldav. Paraku esimene vasikas läks aia taha. Ei leidnud midagi originaalset. Tarbetu vaatamine.

**


Matt Reeves'i "Dawn of The Planet of The Apes" (2014)

"Tõus"sequel oli fast-paced ja väga energiline jätk. Mulle esimene film sümpatiseeris pisut rohkem, kuna jagasin kohe alguses ära, kuhu film lõpuks jõuab. Kuid ootan hea meelega kolmandat filmi.

***

Franck Khalfoun'i "Maniac" (2012)

1980 aasta samanimelise horrorthrilleri remake'i date night'iks just ei soovitaks. Eriti veel, kui on veel varajane staadium, kohati awkward käitumine jms. Kõike seda creepylisust peegeldab forever-Frodo Elijah Wood. Omapärane ülesvõte, kus üle poole filmi läbi psühhopaadi silmade.

****

Gus Van Sant'i "Promised Land" (2012)

Kummaline oli vaadata "tavalist" draamat, mille peaosas salesman'ina Matt Damon ning puldi taga ekstravagantne GVS. Põhimõtteliselt selline too much usa-teema, väga ei paelu keskmist eestlast, kangelaslikke kõnesid liialt palju. Mõned head hetked ka siiski sees.

***

Philip Ridley' "Heartless" (2009)

Nii, ma ei hakka midagi suurt siin ütlema, kuna ausalt öeldes olen selle filmi suures osas mälust kustutan. Mainin vaid, et kui peaksid seda pealkirja nägema, siis parem hoia kohe eemale. See ei ole seda väärt. Word.

*



Phil Lord'i, Chris Miller'i "22 Jump Street" (2014)

Schmidt ja Jenko on tagasi! Liigutakse maja edasi, sekeldustega hüpatakse samuti gramm kõrgemale. Nalja saab kõvasti, lugu ise nõrk, kuid bromance vendade vahel on money. Sun's out, guns out!

***

Fisher Stevens'i "Stand Up Guys" (2012)

Kolm Oscarivõitjat, kolm fenomenaalset old school näitlejat, 3 x pool h suurepärast meelelahutust. Script pole midagi erilist, kuid nii soliidsed džentelmenid varastavad ekraaniaja puhtalt oma presence'iga.

****

Spike Jonze' "Her" (2013)

Intelligentne futuristlik ühiskond, romantiline suhtetemaatika, Scarlett'i sensuaalne hääl, dreamy kaadrid - kõik see pani treilerit nähes filmi ootama. Mina ei pettunud, originaalsus mulle meeldib ja seda ma siin ka hindan kõrgelt.

*****

Saturday, August 23, 2014

Charles Ferguson'i "Inside Job" (2010)

Eelmise kümnendi lõpus maailma tabanud majanduskriis oli juhus? Nii ei arvanud lavastaja CF, kelle uuringud vormistusid kuldmehikese toonud parima dokkfilmina. Sisuliselt kõik pildil öeldu peab paika. Narratorina smart choice - Matt Damon.

*****

Jaco Van Dormael'i "Mr. Nobody" (2009)

Fantaasiadraama sellest, mis saab, kui su elu oleneb ühest otsusest, mille tegemiseks on aega sul loetud sekundid. 3 erinevat versiooni, fantastiliselt kokkupõimitud üheks filmiks. Jared Leto jaoks on asi lihtne - as long as he doesn't choose, anything is possible.

****

Tony Gilroy' "The Bourne Legacy" (2012)

Minu poolt paljukiidetud Bourne'i triloogia sai järje, kuigi ilma Jason'ita. Actionit jagub küllaga, uus suppermees ka olemas, Jeremy Renner tuleb hästi toime, mingi glow on siiski puudu. Minu jaoks oli triloogia. See on millegi uue algus.

***
Lasse Hallström'i "The Hundred-Foot Journey" (2014)

Nagu Lasse' kuulsat, rohkem kui 10a tagust Chocolat'i oleks vaadanud, ainult olulisemalt kehvema käsikirjaga. Kohati tundus jabur, vähemalt oli muinasjutuliselt ilusaks joonistatud üldine vaatepilt. Ja hoiatus, tühja kõhuga (nagu mina) mitte vaatama asuda.

**

Daniel Espinosa' "Safe House" (2012)

Hull treiler ajab huvi põhja. Film peaaegu täidab selle rahulolu, mida ootad. Tagaajamist ja tulistamist ja klassikalist fist fighti jagub küllaga, tore meelelahutus. Denzel on muhe nagu ikka, boss nii sõnas kui teos. Eliitactioniga siiski tegu pole.

***

Jean-Marc Vallee' "Dallas Buyers Club" (2013)

Pildil on 2 Oscarivõitjat kehastades omale filmimaailma hinnatumat auhinda toonud karakterit. Matthew McConaughey transition romantilistes komöödiates südametemurdjat kehastunust üheks hinnatumaks draamanäitlejaks on olnud võimas. Jared Leto on lihtsalt multi-talent. Film hea, teema huvitav, aga näitlejad teevad puhta töö.

****

Adam McKay' "Step Brothers" (2008)

Häid situatsioone jagus tegelikult küll, kuid kogu tobedus ei jätnud head muljet kokkuvõttes. Pole ka suur Will Ferrell'i fänn. Kossufännina meeldis mulle rohkem see pilt.

*

Dexter Fletcher'i "Wild Bill" (2011)

Briti tough-guy movie, mis paljult ei erine teistest selle saareriigi ega ka žanri filmidest. Positiivne oli, et nood tegelased nagu oleks iseennast mänginud, olid väga veenvad oma slängis, eluviisis ning otsuste tegemisel. Naistele vaevalt, meestele ehk meeldib.

***

Ethan & Joel Coen'i "Inside Llewyn Davis" (2013)

Coen Brothers'i kauaoodatud muusikafilm oli väga meeldiv vahepala. Ootused olid kõrged. Ehk ootasin veel võimsamat soundtracki. Kuid see lugu oli puhas kuld (hoiatus: väga nakkav viis).

****

Susanne Bier'i "Things We Lost In The Fire" (2007)

Taani naisrežissööri ainus ingliskeelne film ning milline võimas draama. Wau, tõesti. Halle BerryBenicio del Toro ja David Duchovny on fantastilised. Kogu see teema, karakterid ja nende tegevus puudutasid sügavalt. Kuigi theme on sünge, tempo pole kõige kiirem, on õiges meeleolus filmi vaatamine unikaalne kogemus, mis pakub emotsioone pikemaks ajaks.

*****