Thursday, July 17, 2014

John Hughes'i "The Breakfast Club" (1985)

High school filmide kuninga John Hughes'i teine film. Hughes on kirjutanud 5 erinevat keskkooli stereotüüpi niivõrd huvitavateks karakteriteks, et paratamatult, kui keegi neist on filmis juba suu lahti teinud, huvitud sa ka tollest tegelaskujust. Humoorikas 80'ndate stiilis tekst ja lihtne emotsionaalsus tõstavad teose esile.

****

Geoff Murphy' "The Quiet Earth" (1985)

Mees ärkab ja avastab, et on üksinda maailmas. Tundub tore stsenaarium, kus säilib pinge, pritsitakse vahele pisut ulmet ning pakutakse kõrvale mõned ilusad kaadrid. Ovatsioonidesse siiski ei lasku.

***

Woody Allen'i "Manhattan" (1980)

Ootasin ilusaid kaadreid NYC tänavatelt. Veidi neid ka sain, kuid põhiliselt häiris romantilise komöödia puhul Woody enda mängitud tegelaskuju, kes oli kohutavalt tüütu, kelle suu ei seisnud kinni ja ometi nii noor kena neiu kui ka ta parima sõbra mistress kukkusid hädaldajast vanamehe ees põlvili. Seriously, Woody?

**

Mike Nichols'i " Working Girl" (1988)

Sellel aastal, kui mina sündisin, leidis Harrison Ford aega ka legendaarse aardeküti Indiana Jones'i saabastest välja tulemiseks, pannes ette lipsu ja selga pintsaku ning seejärel ajada naised kontoris hulluks.

***

John Boorman'i "Deliverance" (1972)

Seiklusejanusele vaatajale pöörfi. Kuid peab olema valmis ka võigasteks kaadriteks, mis ehk naisterahvastele just ei imponeeri. Ometi on river raftingu stseenid võimsad, thrilleri maik püsib viimase sekundini ja mina soovitan.

****

John Carpenter'i "The Thing" (1982)

Õudusklassiku John Carpenter'i vast üks tuntumaid horror slash sci-fi filme peale originaal Halloween'i. Eks sa vaata treilerit ning siis saad aru, et tegu küllaltki brutaalse tulnukalooga, mis mõeldud eelkõige friikidele.

***

Dennis Hopper'i "Easy Rider" (1969)

Lugesin, et tegu on baikerite kultusfilmiga. Mulle jäi kuidagi kuivaks, ei jaksanud jälgida ratturmeeste hingeotsimist usa highwaydelt. Meeldis, kuidas film algas (soundtrack) ja peale seda läks asi allamäge. Pöördumatult.

*



George Roy Hill'i "The Sting" (1973)

7 Oscari võitja, kaasaarvatud parim director, screenplay ja picture, on lihtsalt geniaalne vaatamine. Tol ajal kindlasti tõeline pärl, nüüd mina kogenumana ning taoliste conman-filmide suure austajana, nägin veidi lõppu ette enne kulminatsiooni, kuid väärtust see ei kahanda. Pildilgi olevad, nüüdseks lahkunud Paul Newman ja elav legend Robert Redford, on fantastilised. Stiilsed, intelligentsed, kavalad ning oma kiirgava karismaga hoiavad vaataja koguaeg endil, mis ei lasegi sul aimata, kuhu lugu viia võib. Väga cool stuff.

****

Ridley Scott'i "Alien" (1979)

Kõikide tulnukafilmide boss. Täielik horror-sci-fi show, mida dirigeerivad emotsionaalsed tegelased ning tolle aja kohta vapustavad digital effectid. Ma ausalt ei arvanud, et see kohe niivõrd võimsa elamuse pakub.

*****

James Cameron'i "Aliens" (1986)

7 aastat hiljem võttis suurrežissöör Cameron, peale värskelt valminud T1 filmi, ja tegi järjefilmi. Ripley oli ekraanil tagasi, crew oli uus, kuid tagasi olid ka tulnukad. Nagu nimigi ütleb, neid oli rohkem kui üks. Cameron pani samuti võimsalt.

****