Wednesday, July 25, 2018

Jeff & Michael Zimbalist'i "Pelé: Birth of a Legend" (2016)

Kuu aega kestnud jalgpallipidu on taaskord läbi ning kel väheks jäi, soovitan vaadata juba 2014a Brasiilia koduseks turniiriks valmima pidanuda linastust jalgpalliikoonist Pelé, kes Sao Paulo slummist tõusis 17aastasena unustamatuks World Cup kangelaseks.

****

Brad Furman'i "The Lincoln Lawyer" (2011)

Film, millega algas Matthew McConaughey reinkarnatsioon näitlejena. Karismaatilise "alright alright alright" mehe leading role enesekindla juristina on põneva krimidraama tugevaim osa. Kuigi lugu ise on pisut etteaimatav, tagab stiilne setting piisava huvi, et lõpuni vastu pidada. Rekordfilm selles mõttes, et püsis vaatamata ca 3 aastat.

***

Josh Radnor'i "Happythankyoumoreplease" (2010)

Ebatavalise kirjapildiga filmi pealkiri juba viitab sellele, mida su alateadvus ütleb - tegu saab olla vaid romantilise komöödiaga, mis on natuke liiga imal, aga omajagu ka armas. Jah, kümpi. Kuid hea filmi jaoks klišeelik ja sisult tühi. Nõrk sooritus debütandilt.

**

Alexandre Aja' "Piranha 3D" (2010)

Kui januned tõelise B-kategooria õuduskomöödia järele, siis võta ette see hirmus(naljakas) möllukas. Acting, dialog, script, special effects.. kõik on päris halb, kuid ka parasjagu vaimukas, mistõttu tekkis filmile ootamatu meelelahutuslik faktor. Vaatamine aga ainult omal vastutusel.

*

John Madden'i "The Debt" (2010)

Paralleelselt ajajoonel ca 30a vahega toimuvat spioonithrillerit iseloomustavad eelkõige 3 peategelase - Iisraeli luureteenistuse Mossad agentide salapärased käitumismustrid ja segadusse ajav dialoog. Film selle žanri vaatajate meelepala, jäi veidi kuivaks, oleks tahtnud rohkem põnevust, kuigi cast ja theme olid imponeerivad.

***

Denis Villeneuve' "Incendies" (2010)

Tunnustatud globaalse haardega lavastaja aastate tagune draamatükk viib vaataja Kanadast Lähis-Itta ja pakub osaliseks saama emotsionaalsest loost, mida ei suuda ette kujutadagi. Kogu temaatika (poliitika, usk) ei olnud hoomatav, küll aga elu ise - brutaalne ja traagiline.

****

Terrence Malick'i "To The Wonder" (2012)

Mr. Malick'i "The Thin Red Line" on siiani mu top5 war movies, kuid tema muud filmid on pehmelt öeldes kahvatud. Erandiks pole ka esindusliku kvartettiga romantiline draama, mis oli üksikutest sähvatustest olenemata paras unelaul. Malickulikud šedöövrid looduse ja harmoonia näol kohati paeluvad, vaid siiski hetkeliselt.

**

John Erick Dowdle' "Devil" (2010)

A group of people are trapped in an elevator and the Devil is mysteriously amongst them. Lahe ja kutsuv sisukirjeldus klaustrofoobses suletud ruumis toimuvale horrorflickile. Kiirelt mööduv ja niivõrd mitte õudukas kui lihtsalt põnevik taotleb üllatusi pakkuvat meelelahutust ning seda ka suudab. Enamat aga mitte.

***

David Gordon Green'i "Prince Avalanche" (2013)

Paul Rudd'i ja Emile Hirsch'i two-man show fantastilises 80's retrohõngulises maanteekomöödias. Kahe mehe vaheline tuntav connection ning pidev situatsioonikoomika tekitavad filmile nauditava vaibi. Taustal toimuvad traagilised sündmused lisavad draamat. Great pick-up.

****

 Destin Daniel Cretton'i "Short Term 12" (2013)

Tolle aasta Akadeemia auhindade jagamise suurim puuduja. Fantastiline draama andekate näitlejatega on niivõrd ehe pilguheit raske saatuse kiusis olevate noorte turvakeskusesse, et vaadates tunned loo isiklikkust. DDC ise lavastas + ka scripti autor. Liigutav ja meeldejääv meistriteos, which got snubbed.

*****