Saturday, July 31, 2021

 

Ken Loach'i "Sorry We Missed You" (2019)

Väärtfilmide tegijana tuntud vanameister Loach vaatab järjekordses briti ühiskonnakriitilises eeposes süvitsi töölisklassi igapäevasele võitlusele elu, raha ja õnne nimel. Meistrina suudab ta seda taaskord sidudes lihtsa inimese rabeluse erilise emotsionaalsusega. Äratundmine võimas. Super draama.

*****

Aaron Sorkin'i "Molly's Game" (2017)

Tõsielul põhinev lausa uskumatu lugu endisest olümplasest, kes hakkas exclusive pokkeriturnasid korraldama. Film tehti kiirelt peale Molly Bloom'i raamatut ja rõõm, et seda tegi proff nagu Mr. Sorkin. Kümpi pandi ka Jessica Chastain'i rolli valikuga, kelle aura, enesekindlus ja ilu on võrratu.

****

Greg McLean'i "Jungle" (2017)

Harry Potter läheb sõpradega Lõuna-Ameerika džunglisse, siis jõe peal läheb lappesse ning hakkab ellujäämisvõitlus. Lubav, päriselt ka põnev, kuid potensiaalist jääb kaugele. Survival-movied üldiselt teema.

***

Michael Cuesta' "American Assassin" (2017)

Actionpõneviku liidrirolli taheti nö juba kanda kinnitanud superstaari, kuid filmi vaadates saab aru, miks sellest pigem eemale hoiti. Ei ole tegu originaalse ega meeldejääva saavutusega. Ehk oleks stiilsem mõne karismaatilisema möllumehe või nt director Fuqua' sulest ilmununa, kuid üldiselt tühine meelelahutus.

**

Bryan Singer'i "Bohemian Rhapsody" (2018)

4 Oscar'i võitja, sh Freddie Mercury't portreteerinud Rami Malek'ile kuldmehe toonud Queen'i film oli pettumus. Põhistaar oli tasemel, aga film ise jooksis lati alt läbi olenemata muusikast. Kahjuks varjutas palju võimsama Elton John'i eluloo filmi.

***

Matt Eskandari' "Trauma Center" (2019)

Millega Bruce Willis viimased 10a tegelenud on - halbade B-kati actionfilmide tootmisega. Pole väga midagi kommenteerida - selle vaatamine omal vastutusel, pärast võib reaalselt endal traumakeskusesse asja olla, et sellest taastuda.

*

Gaspar Noe' "Climax" (2018)

Klaustrofoobiline thriller algab võimsa tantsulise etteastega, mis ongi selle filmi kõrghetk - sealt läheb maakeeli öeldes ainult metsa edasi. Kuigi biit on peal, tegelased kummalised ja kaameratöö super, ei suutnud film kuidagi täit rahulolu pakkuda, vaid jättis veidi mõruda maitse.

***

Yann Demange' "White Boy Rick" (2018)

Tõsieluline lugu 80's Detroidist, kus noorest naiivsest hulkurist saab narkokaubitseja slash FBI informaator, mis teadagi ei ole stsenaarium happy endingule. Huvitav, tume ja suurepäraste rollidega, kus suurima staar alati Matthew McConaughey. Pole ilmselt kõigile, kuid siinkirjutajale selline kama mekib.

****

Hany Abu-Assad'i "The Mountain Between Us" (2017)

Seiklusdraama, mille olin ettevalmistanud nagu sööks mingit klišeesuppi, kuid ootamatult oli soliidne. Veider briti kompott Kate Winslet-Idris Elba ei peaks töötama, aga töötas. Ootamatu. Suu teeb aga vesiseks, kes oli esimene valik paariks - Fassbender ja Robbie. Damn.

***

Francis Lawrence' "Red Sparrow" (2018)

Originaalne spioonithriller - yes, please. Jennifer Lawrence - yes, please. Kummaline, et film pole niivõrd kõrgelt hinnatud nagu võiks. Ehk asi vene aktsendis mida J-Law teeb? Ei tea, minu arvates pretty hot. Pikk, äge ja soovitatav filmiõhtule.

****