Joosep Matjus'e "Tuulte tahutud maa" (2018)

Eesti läbiaegade vaadatuimaks kinodokumentaaliks tõusnud loodusfilm viib visuaalselt lummavate kaadrite ja Hannes Kaljujärve suu läbi kuuldavate põnevate faktide kaudu vaataja aastaringsele retkele Eestimaa kaunitesse paikadesse.

****

Kenneth Branagh'i "Cinderella" (2015)

Legendaarse muinasjutu kaasaegne lavastus oli vaimukas vaatamine efektsete maagialahenduste ja andekate osatäitjate poolest, kellest enim mõistagi paelus kaunit peategelast Ella't kehastanud Lily James. Kvaliteetne perefilm, mis sellistel pikkadel pühadel toidab kenasti telku ees olevate puhkajate vajadusi. Ella kleidil olevat olnud ligi 10k swarowski kive. Impressive.

***

Michael Gracey' "The Greatest Showman" (2017)

Möödunud talvel kinodes kenakese kopika teeninud biograafiline etendus mind lummata ei suutnud. Eluloo kulg oli huvitavam, kui pigem igavaks jäänud muusikalised ja tantsulised vahepalad. Paljudele siiski meeldiks.

**

Rod Daniel'i "Home Alone 4: Taking Back The House" (2002)

Küllap paljud teavad kahe kuulsa "Home Alone" filmide kõrval ka kolmandat linateost, kuid sealt edasi on paljude jaoks tume maa. Arusaadavalt. Too kohutav jõuluteemaline film teeb häbi legendaarse komöödia nimele. Palun ükski telekanal seda mitte järgmine aasta enam lasta.

*

Bradford May' "Help For The Holidays" (2012)

Lapselik jõuluromaan, mille keskmes hargnevad mitmed lood jõuluusu taastamisest, õigeks ajaks kättejõudnud kingitustest ning maagia avaldumisest seal, kus sa seda ootad. Maale saabunud Santa abiline Elf on mõistagi kaunis näitsik, kelle kohalik true american bachelor rajalt maha võtab. Solid TV-movie, üllatav kiitus.

***

Peter Hewitt'i "Home Alone: The Holiday Heist" (2012)

Järgmine jõuluteemaline nonsense, mis määrib tegevuskavaga "Lapsed üksi kodus varastest idioote lollitamas" mainitud kuulsa kaksikfilmi nime. See film on üdini rumal alustades häirivast dialoogist ja lõpetades kehva lavastusega.

*

Jessie Nelson'i "Love The Coopers" (2015)

Mõne aasta tagune planeeritud pühadehitt jäi tagasihoidlikuks ja seda ka kinokassas. Põhjus lihtne - puudub juice. Aastaid ekraanil oldud näod ei sära nii meeldejäävalt, lugu ei ole piisavalt kaasahaarav ja kogu krempel tundub asjatu rabelemine.

**

Jonathan Levine' "The Night Before" (2015)

Maailmakuulus koomik Seth Rogen eesrinnas, kaaslasteks eluaegsed sõbrad, sündmuseks jõulupeod, kohaks NYC baby. Mõnusalt pilvine ja kohati naljakas situatsioonikomöödia ühest õhtust linnas, kus kõik on võimalik. Kõik. Peaaegu kõik.

***

Liina Trishkina-Vanhatalo' "Võta või Jäta" (2018)

Mida sa teeksid, kui ühel päeval antakse su sülle vastsündinu ja öeldakse: võta või jäta. Sellise otsuse peab tegema filmi peategelane - noort meest kehastav talendikas näitleja Reimo Sagor, kelle portfooliosse kuuluvad juba mitmed viimaste aastate Eesti filmid. Sügisel kinodes jooksnud film oli populaarne ning ei imesta, eluliselt mõtlemapanev väga tugev draama.

****

Roger Donaldson'i "McLaren" (2017)

Nii haruldasi originaalkaadreid kui ka suurepäraseid lavastuslikke stseene sisaldav dokfilm McLaren'i motosporditiimi loomisest. Bruce McLaren oli mees, kes näitas, et alandlik algus võib viia selles robustses maailmas tippu võiduni. King of New Zealand.

*****

 Michael R. Roskam'i "The Drop" (2014)

Klassikaline NY baari, rahapesu ja low-key mob movie, kuid erakordselt tugevate eluliste esitustega kõikidelt peategelastest. Tom Hardy oli fenomenaalne ontliku barman Bob'ina ning James Gandolfini lahkus ekraanilt jäädavalt mälestuväärse Cousin Marv'i rolliga. Great stuff.

****

Peyton Reed'i "Ant-Man" (2015)

Lõpuks üks Marvel'i stuudio originaaltegelane, kes üllatas positiivselt. Kinno ei tõtanud, kuid hiljem nähtuna oli visuaalselt äge vaatamine, kuigi süžee kulg oli ilmselge ja mitte nii kaasahaarav. Möödunud suvel tuli järg - osa 2 koos Vaablasega. Pole näinud.

***

Andrew Niccol'i "Good Kill" (2014)

Moodne tagatubades toimuv war thriller toob ekraanile fantastilise Ethan Hawke'i, kuid tema püüdlik roll oma töö eetilisuses kahtleva hakkava droonipiloodina ei suuda päästa muidu kesist filmi. Plot ja style on lubav, aga kõigest muust jääb vajaka. Unustad filmi ca 10 minutiga.

**

Ben Wheatley' "High-Rise" (2015)

75'aasta London'i ülikõrges tower blockis toimuv drugs & alcoholi ohjeldamatu nautlus viib vihkamise, mõrva ja kontrollimatu kaoseni. Justkui põnev murdumine pseudo-apokalüps maailmas, kuid kohutavalt igav ja puine vaatamine ning kaugel-kaugel lubavast sisust. Disappoint.

*

Ridley Scott'i "The Martian" (2015)

Meisterlavastaja selle kümnendi kesiste sci-fi (mitte action jm filmide) erand. Mõistagi on pundis staarid Matt Damon ja Jessica Chastain. Visuaalselt haarav keskkond ja nutikas script. Meeldiv valik filmiõhtuks, kuid jahmatavat elamust ei pakkunud.

***

Damian Szifron'i "Relatos Salvajes" (2014)

Mõne aasta eest parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Argentiina comedy-thriller on vägev üllatuspomm, mis kombineerib endas 6 sõltumatut lugu hävituslikust kättemaksust. Eriti head lood esimesed 4, biggest props story no 3.

****

Nick Cassavetes'e "The Other Woman" (2014)

Romantiline komöödia "The Notebook" lavastajalt. Ekraanil säravad kolm kaunist blondiini, üks kuulsam kui teine. Nende sihtmärgiks aga international man of mystery - taanlane Nikolaj Coster-Waldau. Kuigi lugu on catchy ja plikalikult muhe, ei tekitanud telkust nähtud (mees)nõiajaht kestvaid emotsioone. Osatäitjate tõttu parem, kui paljud taolised üllitised.

**

Brad Anderson'i "Stonehearst Asylum" (2014)

Õudussugemetega thriller, mis nagu nimestki võib järeldada, viib vaataja vaimuhaiglasse. Õnneks on kaaslasteks alati sümpaatne Kate Beckinsale ning suure imestusena ka kaks elavat legendi - sir'id Michael Caine ja Ben Kingsley. Solid kolm.

***

David Dobkin'i "The Judge" (2014)

Eelmisel kümnendil mõne toreda komöödia ("Wedding Crashers") teinud mees tuli tagasi suurepärase kohtudraamaga. Julgete ja salapäraste karakteritega film on kaugel igavast kohtucasest. Side-story komplementeerib kenasti põhilugu. Aga kahtlemata star of the show on star of any show - Robert Downey Jr.

****

Joel Edgerton'i "The Gift" (2015)

Austraalia actor Joel Edgerton mitte ainult üksi ei kirjutanud originaalstsenaariumi, lavastanud filmi, vaid mängis ka ühte peaosa - villaini. What a guy! Ja milline debüüt. Stalker-thriller on judinaid ja ebamugavust tekitav närvidemäng, mis rahuneb alles creditsi lõppedes.

*****

Christopher Nolan'i "Dunkirk" (2017)

Meisterrežissöör Nolan'i viimatine masterpiece, mitmetahuline adaptatsioon verisest WWII lahingust Prantsusmaa merel, õhus ja rannaliival. Kinematograafilised ja soundilised lahendused tagavad meeldejääva wow-elamuse.

*****

Danny Boyle' "T2 Trainspotting" (2017)

Kultusfilmi "Trainspotting" järjefilm toob taas kokku Renton'i, Sick Boy, Spud'i, Begbie ning taaselustab peale 20a sündmused, millega nood Glasgow underground scenes tiirlevad cuntid meile meelde jäid. Aeg on vahepeal edasi läinud, küll mitte kõigi jaoks.

****

Edgar Wright'i "Baby Driver" (2017)

Briti möllukomöödiate ühe silmapaistvama autori uus, veidi tõsisema tooniga film, oli kahtlemata lustlik vaatamine actioni, kiire kaadriediti, kummaliste karakterite ja wrightiliku popmuusika referencega. Paljud vaimustusid, not me. Solid tho.

***

Andrew Niccol'i "Anon" (2018)

Krimipõnevik future sci-fi worldis, kus anonüümsus ja kuritegevus on välistatud. Või kas ikka on? Ofc not, kui on olemas superhäkker, kes juhtumisi on ka piltilus tulirelvi ja võitluskunste haldav chick. St pole ka potentsiaal kõrge, kuid päris lati alt läbi ei jooksnud, lihtsalt ajas maha.

**

Simon Verhoeven'i "Friend Request" (2016)

Kvaliteetsest horrorist jääb sotsiaalmeedia 'õudukas' kaugele. Ebanormaalselt idiootsed karakterid veel tobedama 'online killer'iga, kes lampi ilmub ekraani vahtiva puujala selja taha, kui see rantib sõbrale, et wtf is happening. Just bad.

*

Michael Grandage' "Genius" (2016)

Ühe tuntud kirjastaja (M.Perkins) biograafial põhinev igav draama tema koostööst veel tuntumate kirjanikega (T.Wolfe, E.Hemingway jne). Veel rohkem tuntud briti näitlejad (C.Firth, J.Law, G.Pearce) olid oma nimeväärilised. Damn, jäi kuivaks.

**

Garth Davis'e "Lion" (2016)

Tõsielul põhinev traagika, mis pakub vaatajale palju emotsioone ahastusest rõõmupisarateni, lootusetusest joovastuseni. Props audentsuse eest filmi esimesele poolele Indias. Nukid ka Dev Patel'ile, kes oli ideaalne filmi teises pooles.

****

Stephen Hopkins'i "Race" (2016)

Ajalooliselt mastaapse tähtsusega spordidraama mehest, kes murdis rekordeid rajal ja nihutas piire raja ääres. Jesse Owens oli revolutsionäär, 4 kulda Hitleri kantsis Berliini 36'a Olümpial esimesele osalevale mustanahalisele - take that for data. Kahjuks kinolinal suurt edu ei tulnud, kuid film ise oli väga meeldiv.

***

Elliott Lester'i "Aftermath" (2017)

Big Arnie fan here. Seetõttu on ka muidu tagasihoidlikku ja venivat filmi kergem vaadata. Arnold on classic tough guy nagu ikka, kuid siin ta uljalt kõigile tuupi ei sõida, vaid deliverdab hoopis kurbusest ja vihast seguneva draamarolli, kus relvadeks on teravad pilgud ja kurjad sõnad.

**

Shane Black'i "The Nice Guys" (2016)

SB on mees, kes 25-selt kirjutas oma esimese suure screenplay - "Lethal Weapon". 35-selt oli ta kirjutanud juba ülimenuka filmifrantsiisi 4 filmi. Vaikselt ise rohkem kaamera taha eksinud mees üllatas eelmine aasta huumorit pritsiva krimiactioniga, mille staarid on stiilne 70's setting ja võimas comboduo Crowe-Gosling. Film, mis suudab samal ajal olla tõsine, brutaalne, hüsteeriliselt humoorikas ja vahva.

****

Walter Hill'i "The Driver" (1978)

Oh man, this movie.. vaata juba tegelaslisti - the driver, the detective, the player, the connection, the kid, red/gold plainclothesman, teeth, glasses, fingers etc. Gritty action-noir lühikese jutu meeste ja stiilsete 4-rattalistega. Tõelisi leide 70'ndatest. Go-to movie for guys.

*****

Fred Zinneman'i "The Day of The Jackal" (1973)

Professionaalne assassin palgatakse atendaati tegema prantsuse presidendile. Kaasahaarav ja seiklusterohke põnevusdraama on küll pikk vaatamine, kuid kaugeltki mitte igav. If only näeks tänapäeval selliseid mitte ülepaisutatud filme rohkem.

****

Woody Allen'i "Annie Hall" (1977)

Maailmakuulsa kirjaniku, koomiku, lavastaja ja näitleja Woody Allen'i filmograafia kõigis neis rollides on lihtsalt kadestamisväärne. Ainulaadne saavutus romantiliste draamade tootlikkuses ja seejuures püsivalt kulumata. Toda NY comedyt koos fantastilise Diane Keaton'iga peetakse Woody üheks esindusfilmiks. Mõistagi, kui neurootik kohtub tuisupeaga.

***

Ivan Reitman'i "Stripes" (1981)

Two friends who are dissatisfied with their jobs, decide to join the army for a bit of fun. Kena sisukirjeldus ja kuigi hindan koomikuid Bill Murray't ja varalahkunud John Candy't väga, jäi film tagasihoidlikuks olenemata mõnest eredamast hetkest.

**

Rob Reiner'i "The Princess Bride" (1987)

Fantaasiarohke muinasjutu jutustus (narratoriga) on esindatud kümnetes top listides, kuid ma ei suutnud vaatamisel ära imestada, et kuidas küll?! Igav lugu, nadi huumor, nõrk sisu. Vb ei ole ma audients, aga siiski.. wow (owen wilson voice).

*

Joe Dante', John Landis'e, George Miller'i, Steven Spielberg'i "Twilight Zone: The Movie" (1983)

Kuulsa sci-fi- slash mystery- slash horror-seriaali movie version. 4 tunnustatud directorit, 4 eriskummalist segmenti. 2 huvitavat, 2 mitte nii väga. Serial won.

**

Peter Yates'i "Breaking Away" (1979)

Dave, Mike, Cyril ja Mooch on parimad sõbrad ühes Indiana kolledžilinnas, kus kohalikud karjääritööliste lapsed (nn cutters, ka meie 4 semu) jagavad turfi üldiselt rikkama linnas asuva üliõpilaskonnaga, mis tekitab mõistagi pingeid ja rivaalitsemist. Romantiline draama on humoorikas ja samas tõsine eluteemadel, kätkeb endas super casti noorte ja andekate meesnäitlejate esituses. Cool movie.

***

Elem Klimov'i "Idi i Smotri" (1985)

Vene sõjadraama näitab II maailmasõja-aegseid sõjakoledusi läbi noore poisi silmade, kes põgeneb massigenotsiidi teostava ja külasid põletavate põrguliste (saksa sõdurite) eest. Tõenäoliselt üks jõhkramaid, võpatavaid lähikaadreid pakkuv emotsionaalne hullus on ränk vaatamine on brutaalsuses, kuid lummav filmi kinemaatilisuses. Ka eestlane Jüri Lumiste mängib filmis.

****

Irvin Kershner'i "Star Wars: Episode V - The Empire Strikes Back" (1980)

Tähesõjade saaga teine film ning paljude fännide arvates ka seeria parim film. Mina läbiaegade edukaima filmisarja eufooriliste kummardajate ringi ei kuulu, kuid absoluutselt ei alahinda selle menuki tähtsust. Nautisin ilma joovastumata.

***

Richard Marquand'i "Star Wars: Episode VI: Return of The Jedi" (1983)

Originaaltriloogia ("Star Wars" esimene film 1977) kolmas osa oli samuti visuaalselt kütkestav, kuid lugu minus taaskord suuremat poolehoidu ei tekitanud. Juba väiksena jätsid Star Wars'i kleepsud nätsu ümber külmaks. Ka praegused jätkufilmid pole mind kõnetada suutnud, kuigi sarja edu on fenomenaalne.

***

James Strong'i "United" (2011)

Inglaste lavastus nende edukaima ja kuulsaima klubi - Manchester United - ajaloo ühest olulisemast hetkest, kui 1958a Müncheni lennukatastroofis hukkus pool meeskonnast ning teel redemptionini tõusti 10a hiljem esmakordselt Euroopa tippu. Long live The Busby Babes.

*****

Scott Cooper'i "Out of Furnace" (2013)

Wau, väikelinna traagikast aurav stiilne meestefilm ei ole oma sõnades paljuütlev, kuid pilkudes ja tegudes naha alla pugev. Brutaalne ja fantastiline acting super casti poolt. Shades of "The Deer Hunter"! Enjoy.

****

Mike Cahill'i "Another Earth" (2011)

Potentsiaalselt tugev film, kuid läheb paraku keskteed. Pere kaotanud mehe ja selle põhjustanud noore naise connectimine on suhtedraamana arvestatav, kuid sci-fi section teise Maa-laadse planeedi avastamisest oli pointless ja segav kõrvalfaktor.

***

Justin Zackham'i "The Big Wedding" (2013)

Robin Williams'i, Robert De Niro', Diane Keaton'i jt staaridega sisustatud romance-comedy on täpselt nii kohmetu, lääge ja vaimukas, kui üks selline film tavaliselt on. Õnneks teema pulmad, mis teeb e-v vaadatavaks, kui tahta midagi easyt.

**

Jonas Elmer'i "New in Town" (2009)

Too film on justkui ülemise kloon. Mõned erinevused siiski, nt ei toimu pulmi, tegelasi on vähem, kuid see-eest on nad ka oluliselt tobedamad. Meelelahutust siit ei leidnud, tegu üpris nõrga sooritusega, millele ei soovita liigset tähelepanu pöörata.

*

Larysa Kondracki' "The Whistleblower" (2010)

Ajaloolise taustaga action-drama viib vaataja Bosnia sõja-järgsesse pingest nõretavasse kliimasse, kus valitsevad koledused nagu hirmutunne, reetmine ja.. sex trafficking. Tõsielul põhinev lugu vapra naise võitlusest tuuleveskitega ja selle tagajärgedest. Hea, tervitatav stoori, film jäi kohati pisut segaseks.

***

Bill Pohlad'i "Love & Mercy" (2014)

Beach Boys on läbiaegade top10 müüduim bänd, pop-rock'i teerajajad päikseliselt California rannikult, eesotsas karismaatiline Brian Wilson. Kahes paralleelselt kulgevas ajakapslis (60's, 80's) kehastab härrat algusaastatel super Paul Dano, hilisemas eas boo John Cusack. Tervikuna aga fantastilise soundi ja settinguga muusika- ja mõttefilm.

****

Michael Greenspan'i "Wrecked" (2010)

Põnev treiler ning tohutult andekas Adrien Brody peaosas. Müstiline ja traagiline lugu, kus kõik kaardid on veel avamata. Metsikus looduses toimuv survival story. No kõik on olemas, et trofee koju tuua, kuid paraku jääb film kesise teostuse tõttu enda what if'i ohvriks. Meeldis, aga valmistas pettumuse. Too bad.

**

Olivier Megaton'i "Colombiana" (2011)

Kui oled igatsenud mõnda head assassin-moviet, siis oled lähedal selle leidmisele. Kui aga otsid action-thrillerit, kus relvakangelast mängib hot chick nagu Zoe Saldana, siis võid otsimise lõpetada. Muidugi on film ka üle võlli, kuid üldiselt toodab hästi, solid piece.

***

Pete Docter & Bob Peterson'i "Up" (2009)

Feel-good multikas, mis oma malbe huumori, suurepäraselt joonistatud karakterite ning fantaasiamaailmaga ei suuda külmaks jätta ka kõige tusasemaid kujusid. Vanapapi Carl'ile andis hääle tol hetkel 80'ne legend Ed Asner. Pöial üles.

****