Ivan Reitman'i "No Strings Attached" (2011)

Kui poleks peaosades Natalie Portmani ja Ashton Kutcherit kahaneks tolle filmi väärtus märgatavalt, kuid staarid toovad siiski võidu koju ära. Well done, Kelso!

****

Neill Blomkamp'i "District 9" (2009)

Ulmepõnevik, mis pakub pinget eelkõige selle žanri austajatele ja siis ehk võib-olla ka teistele filmisõpradele. See ehk on väga oluline, sest antud juhul see ei kehti ja pigem möödus asi pingevabalt ja mõeldes, et 'what the ... is this..'

**

Thomas Carter'i "Coach Carter" (2005)

Koss on alati teema ja küllaltki inspireeriv on too tõsielul põhinev draama. Veidi vajus nagu teatud kohtade pealt ära ja coach Carteri karm sõna ka ei toonud seda tagasi.

***

Christopher Nolan'i "Insomnia" (2002)

Inceptioni režissööri üks varasemaid thrillereid ei ole küll eriline mind-fuck, kuid sellest hoolimata nii põnev, et uni peale ei tohiks tulla. Pigem unetus, nagu Al Pacinol, kes on filmis pm 6 ööpäeva järjest üleval.

****

Michael Cimino "The Deer Hunter" (1978)

Ei, see ei ole kuulsa romaani Hirvekütt ekraniseering. Üldse on siin filmis vähe seost pealkirjaga. Pikk ja veniv, kohati hea.

**

Jim Sheridan'i "In America" (2003)

See, kuidas üks isepäine, kuid tore Iiri pere kohaneb eluga teisel mandril on armas, naljakas, traagiline ja mis peamine, südamlik. That's grand.

****

Michael Moore'i "Fahrenheit 9/11" (2004)

Eelmise kümnendi enimteeninud ja üks vastuolulisemaid dokfilme USA-s keskendus alguses erinevatele teooriatale ja tõi esile huvitavaid fakte, mis panid mõtlema. Mida edasi, seda mõttetumaks see paraku muutus.

**

Robert Luketic'i "The Ugly Truth" (2009)

Kuigi Gerard Butler on päris äge näitleja ja too tsikk Grey Anatomy'st oli ka täitsa ok, siis see delivery ei olnud naljakas. Point oli nagu filmil olemas, aga tundus nõrk ja fake, liiga utoopiline. Vähemalt sain hea pildi filmist.

**

Todd Phillips'i "The Hangover Part II" (2011)

Tuttavad mällarmehed Las Vegas'est on tagasi. Seekord tõmmatakse end mäluauku Bangkokis ning võib ise arvata, mis edasi saab. Naerda saab palju ja muidugi, grand finale tuleb filmi lõpus credite ajal.

****

Terry Gilliam'i "Twelve Monkeys" (1995)

Huvitav ja keeruline lugu ulmesugemetega põneviku kohta. Peaks uuesti vaatama, et paremini aru saada, kuid ei kipu siiski. Brad Pitt on tasemel ja selle filmi kirss tordil.

***

Guy Ritchie'i "Sherlock Holmes" (2009)

Arthur Conan Doyle'i romaanides on Holmes tavaline antisotsiaalne geenius. Filmis on tegu võitluskunstide eksperdi ja tähelepanule orienteeritud mõtetelugejaga, kes näeb hea välja ja on muljetavaldava tekstiga. Guy Ritchiel on skilli ja ta paneb ka sellise Holmesi tööle nii, et see film lihtsalt müüb.

****

Rodrigo Cortes'i "Buried" (2010)

Fantastiline kraam. Kuigi me ei näe terve filmi ajal kedagi muud, kui Ryan Reynoldsit, on asi seda väärt. Film haarab kaasa, üllatab ja hirmutab. Mõnus tükk hilisõhtuks.

*****