Nicolas Winding Refn'i "Drive" (2011)

Filmi directoril ei ole juhilube ning puudub igasugune huvi autode vastu. Ometi on ta hakkama saanud linateosega, kus just autodel on oluline roll. Fantastiline film-noir modernses võtmes. Parima muusikaga film, mis see aasta nähtud. Instant classic!

*****

Chan-wook Park'i "Oldeuboi" (2003)

Inglise keeles Oldboy ehk vanapoiss on vahest Lõuna-Korea kõige tuntuim ja enim hinnatud film. Oli täitsa põnev ja puha, lõpp oli väga fucked-up. Mina just vaimustuses ei olnud. Vaade kohalikku kultuuri oli cool.

***

Jay Chandrashekar'i "Super Troopers" (2001)

Tundub hea idee kirjutada naljakas script, ise lavastada see filmiks, ise mängida üht peaosa, naerda ennast katki ja teenida selle eest prisket raha. Pildil vasakul olev härra nii tegi.

***

Alfonso Cuaron'i "Great Expectations" (1998)

Charles Dickensi klassikalise loo põhjal valminud teose ootused olid tõesti suured. Väljaarvatud mõned õndsad hetked, siis lavastus ei deliverdanud kohe kuidagi.

**

Jonah Markowitz'i "Shelter" (2007)

Lühidalt - kõrge reiting tõmbas seda madala profiiliga filmi vaatama, kuid see ei olnud kohe üldse minu teema. Surfikaadrid oli lahedad. Aga need olid ka ainsad.

**

Kevin Macdonald'i "State of Play" (2009)

Sümpaatne krimidraama mitmete tunnustatud staaridega. Kui süveneda, siis on ka huvi ja 2 tundi saab meeldivalt sisustatud.

***

Glenn Ficarra, John Requa' "Crazy, Stupid, Love." (2011)

Koomiline armastuslugu, kus kaasa teevad ka ühed mu lemmikud Ryan Gosling ja Emma Stone. Klassi võrra kõrgem kui muud sedasorti blabla romantilised komöödiad. Toidab. Lükka peale.

****

Sidney Lumet' "Before The Devil Knows You're Dead" (2007)

Alguses pornograafiline stseen, edasi time zone'dega mängiv pisut huvitav krimistoori. Lõpp läheb depressiivseks ja ettearvatavaks. Before the end, the Devil knows You're bored.

**

Joel & Ethan Coen'i "The Man Who Wasn't There" (2001)

Billy Bob Thornton mängib ahelsuitsetajast juuksurit, kellel ei juhtu mitte midagi head siin filmis. Coenlik draama, mis hiilgab oma stiiliga, kuid sellest üksi on pisut vähe. Must-valge sobis hästi muidu.

***

Alejandro Gonzalez Inarritu' "Amores Perros" (2000)

Inarritu sotsiaalsed draamad on küll reaalsed ja oma emotsioonidega lähevad paljudele korda, kuid mulle ei meeldinud. Mehhiklaste kultuurist oli välja toodud ikka suht hard cased, raske vaadata, lisaks kole veniv. Amores perros - armastab koeri.

*

Will Gluck'i "Friends With Benefits" (2011)

Kartsin, et film on aasta alguses ilmunud filmi "No Strings Attached" copycat, kuid ometi üllatati pisut erineva stoori ja kohati suht hilarious tekstiga. Justin oli tiptop, Mila..mm over the top.

****

Christopher Nolan'i "The Prestige" (2006)

Viimane Nolani film, mis veel vaatamata oli. Kõik tema filmid on minult saanud vähemalt 4 või 5 tärni ja seda põhjusega. Vaatemäng, mis lõppes meeletu twistiga, prestiižiga nagu võimsatele mustkunstnikele kombeks. Yup, nagu ka Nolanile kombeks.

*****