Alfonso Cuaron'i "Gravity" (2013)

Kui mehhiklase eelmine film sai minult laita, saab uus film kiita, ja seda meeletult. Clooney & Bullock on fantastilised. Visuaalne vaatepilt ja elamus olid meeliülendavad. Parim 3D, mis ma kunagi näinud. Ilma 3deeta ära vaata! Ja see twist seal loos oli muidugi kirss tordil.

*****

Edward Burns'i "The Groomsmen" (2006)

Ed Burnsi filmiportfoolio järjekordne track. Minu maitse. Sassis suhted, parimad sõbrad, eluõppetunnid, muusika, armastus, saabuvad pulmad, humoorikad naljad, väljamängitud karakterid..  Perfect filmiõhtuks.

****

Steve Hoover'i "Blood Brother" (2013)

Valik selle aasta PÖFF'ist. Parim, mis ma Rocky Braat'i nimelise mehe elu portreerivast dokfilmist kaasa sain, oli see, et kui sul on selline parim sõber nagu Steve'l Rocky ja vastupidi, ei ole vahet palju teie distants on, sest sõprus on jääv.

***

Ilmar Raag'i "Kertu" (2013)

Siinkohal paljud minuga kindlasti ei nõustu, kuid ma ei hinnanud härra Raag'i kirjutatud ja lavastatud filmi kõrgelt. Tõstatatud küsimus inimese õigusele õnnele ja armastusele on olemas, kuid mitmete tegelaskujude tõttu ei suutnud film mulle sümpatiseerida. Sünge Eesti draama, samas hea, et ta nüüd olemas on.

**

Steven Spielberg'i "War Horse" (2011)

Spielberg'i üks märksõnu on alati olnud 'suurejoonelisus'. See film on ideaalne näide tema niššist, kuhu kuuluvad konstantsed referencid WWII'le, muinasjutulisus, ohus lapsed, John Williams'i muusika, põhitegelaste pidev off-camera staring jm.

***

David Ayer'i "Harsh Times" (2005)

Tõeline LA suburbides toimuv tough-minded draama. Kaasahaarav lugu, top-notch acting. Christian Bale on oma põlvkonna parimaid näitlejaid, pole kahtlustki. Aasta varem mängis ta selles fantastilises filmis. Tema mitmekesisus ja briljantsus on lihtsalt uskumatu.

****

Robert Rodriguez'i "Machete Kills" (2013)

Selle aasta mahavisatud kinoraha. 2010a film oli paadunud Rodriguez'i fännide unelm ja pakkus mullegi mõningase elamuse. Too järgfilm oli aga niivõrd kohutav, et ma siiralt kahtlen isegi die-hard The Wizard'i austajate truuduses. Amber Heard ei suutnud seda olukorda parandada.

*

Justin Lin'i "Furious 6" (2013)

Vaatasin ühel õhtul, järgmine hommik lugesin Paul Walker'i surmast. Film filmiks, see oli nagu sellele sarjale kombeks, kuid too intsident mõjus kindlasti värskelt vaadatud filmi järel ehmatavalt. PW oli cool näitleja, teda jäedakse igatsema. F&F 7 tuleb emotsionaalne vaatamine.

***

Francis Lawrence'i "The Hunger Games: Catching Fire" (2013)

Teadagi, et ma ei ole CGI'sid täis futuristlikes ühiskondades toimuvate filmide parim sõber, kuid ma ei ole ka suurim kriitik. Näljamängud on kujunemas võimsaks tetraloogiaks, esimesed 2 filmi on suurepärased olnud. Jennifer Lawrence on Hollywoodi nr1 sweetheart. Ja ka minu.

****

Stephen Chbosky' "The Perks Of Being A Wallflower" (2012)

College draama pakkus niivõrd laial skaalal emotsioone ja seda kõike ideaalses järjekorras. Ma ei kujuta ette, kellele too ilus ja humoorikas, samas eluliselt traagiline lugu, ei võiks meeldida. Pean silmas eelkõige oma naislugejaskonda. Absoluutne soovitus.

*****

William Friedkin'i "The French Connection" (1971)

NYC cop thriller seitsmekümnendatest. Meenutas mulle kõige esimest Driver'i arvutimängu ehk jõhkralt stiilne, tough guy'sid täis ja tekkis meeletu tahtmine ise sinna sisse pääseda. Peaosas lege Gene Hackman.

****

James Foley' "At Close Range" (1986)

Vaade tüüpilisele kesk-usa small-towni, selle elanikele ning kohati sürrealistlikele tegemistele tol ajal. On küll Sean Penn, on veits crime'i, on love story jm, kõike seda varjutab aga tohutult tume sisu. See ei ole halb, kuid see jätab oma jälje.

***

Werner Herzog'i "Fitzcarraldo" (1982)

Tavaliselt ma ei tee seda, aga sisu on selline - ooperifännist mees sõidab Brasiilia džunglisse, ostab seal laeva, sõidab mööda Amazonast, siis sadade kohalike hõimuesindajatega tirivad laeva üle suure mäe ning ongi kõik. Mu ainus põhjendus, miks vaatasin? Tema pärast.

**

Joseph L. Mankiewicz'i "Sleuth" (1972)

Tagline "Think of the perfect crime.. Now go one step further" oli kutsuv. Pm on tegu Briti filmikunsti legendide Mr Caine'i ja Mr. Olivier'i two-man show'ga, kus kord Piibeleht all ja Westmann peal ning siis vastupidi.

***

Brian De Palma' "Carrie" (1976)

Hetkel kinodes jooksva horror kinoklassika remake peaks olema üks-ühele esimese versiooniga. Vaatasin originaalmuuvit ning skipin copy, kuna telekineesist omava noore neiu sick story mulle ei istunud. Mis on telekineesis? See.

*

Barry Levinson'i "Good Morning, Vietnam" (1987)

Vietnami sõja temaatikal on tehtud ka komöödiafilme ning mitte ainult ebaõnnestumisi, vaid ka üks tõeliselt tore ja meeltlahutav teos. Robin Williams ekstrentrilise ja not-so-traditional radio dj'na oli supper, kuigi ta fast-talking american style joke'd ei pruugi kõigile peale minna.

****

John Schlesinger'i "Midnight Cowboy" (1969)

Mulle meeldis Kesköö Kauboi filmi juures üks - soundtrack. Ja sellega võtamegi positiivse osa kokku. Negatiivset ei hakka lahmima, keegi nkn ei vaata seda ja õigesti teeb ka.

**

 Sam Peckinpah'i "Straw Dogs" (1971)

Thriller on niivõrd vägivaldne ja poleemikat tekitav, et oma väljalaske ajal keelati selle näitamine paljudes kohtades. See on puhas psühhoterror, samas veidi intrigeeriv. Kui vaatad, vaata originaali, mitte 2011. aasta remake'i.

***

Jim Abrahams'i "Airplane!" (1980)

Kellele on meeldinud telekaekraanidel kordades jooksnud paroodiafilm "Ässad", meeldib ka too komöödia. Parimad puhtatõulised ja legendaarsed absurdikoomikud on siin esindatud. Poolteist tundi piiranguteta huumorit.

****

John Hughes'i "Planes, Trains & Automobiles" (1987)

Kõik peaksid korra selle filmi ära vaatama. John Hughes oli teerajaja, Steve Martin ja John Candy unustamatud. See film on total gem, mis teeb kõige pealt tuju heaks ning lõpuks südame soojaks.

*****

Rawson Marshall Thurber'i "We're The Millers" (2013)

See ei peaks olema nii hea, aga on. 2 sügist tagasi ütlesin sama "Horrible Bosses" kohta. Kes kinos ei näinud, võtku peale - laughter garanteeritud. Väike teaser on siin.

****

Curtis Hanson' & Michael Apted'i "Chasing Mavericks" (2012)

Imeline Austraalia. Ilusad inimesed. Südantsoojendav lugu. See, et surfilegend Jay Moriarity elust rääkiv film sai niivõrd tagasihoidlikku vastukaja ning omab keskpärast reitingut, on minu jaoks kummaline.

*****

Ron Fricke' "Samsara" (2011)

Yes, oli küll vahva vaatamine, kuid honestly - ootused olid kõrgemad. Pooleteise h jooksul näed küll mõndasid wow-faktorit tekitavaid kaadreid, kuid ma ootasin rohkem midagi sellist.

***

Anne Fontaine' "Adore" (2013)

"Fascinating and Provocative" - nii reklaamiti toda traagilist suhtedraamat. Provokatiivne yes, fascinating.. naah. Mawkish (imal) oleks õige sõna. Teatud stseenides (kus poleks pidanud) ei suutnud paraku naeru tagasi hoida.

**

J.A. Bayona' "The Impossible" (2012)

Järgmise aasta jõuludel möödub 10 aastat hiigeltsunamist, mis võttis Aasia kuurortparadiise tabades kaasa üle veerandmiljoni inimelu. See siin on ühe pere uskumatu lugu.

***

Tom Green'i "Freddy Got Fingered" (2001)

Too pilt võtab hästi kokku Tom Green'i. Absurd-lover koomik, kes lihtsalt ongi selline. Sai enda rolli eest nii kõige halvema näitleja Razzie, kui ka režissööri Razzie. Võimas. Siin on Tom at his best.

*

James Wan'i "The Conjuring" (2013)

Oli õudne ja ajas hirmu peale, kuid mis alati hiilgab, pole kuld. Ma küll räägin ette veits, kuid iidsete loitsude lugemine lõppstseenis kui tuul näkku puhub ja kõik plahvatab ja blabla on minu jaoks turn off. Killed a fancy bird there.

**

Gabriele Muccino' "Playing For Keeps" (2012)

Itaallase eelmised filmid olid fantastilised, kuid siin on latti alla lastud. Seda loo, aga mitte cast'i kohapealt. Jalgpall ja kõik need kaunid naised üheskoos. Nagu šotlane Gerard Butler ise ütleks selle peale - It's the accent!

***

David Ayer'i "End Of Watch" (2012)

Documentary-stiilis filmitud cop movie. Tundus usutav, midagi polnud pushitud, solid thriller, mis pani südame ikka kohati kiirelt käima. Lükkan taas spoileri lauale, kuid sain teada, et cop'i hukkumisel ei lähe raporti mitte 'time of death', vaid too sama filmi pealkiri.

****

Edward Burns'i "Purple Violets" (2007)

Iga teise vaataja jaoks oleks ilmselt tegu tavalise või keskmisest kesisema romantilise komöödiaga, kus algusest peale võib aimata, kuidas story kujuneb ning milline on happy ending ja nii. Olen ka varem kirjutanud, et Edward Burns'i romantilised New Yorki komöödiad, kus ta tavaliselt mängib ka ise üht peategelast, on personaalses soosingus siinkirjutaja pool. Can't help it, lihtsalt meeldib tema stiil, tema karakterid ja nende suhted. Purpursed Kannikesed on tema üks parimaid. Guilty pleasure.

*****

Robert Zemeckis'e "Forrest Gump" (1994)

Lihtne, selle filmi juures meeldib mulle kõik. Soundtrack eriti mahe! Näinud kordi rohkem kui mitu. Kes mingil põhjusel veel pole, tehku endale teene ja lükaku peale. Minu üks all-time lemmikuid.

*****

Tim Burton'i "Ed Wood" (1994)

Burton-Depp'i combo algusaastate tükk. Black and white ülesvõte lisab filmile sellise mõnusa burtonliku olemuse, kuid ma ei tea kohe, tema tegelased on kohati nii kummalised, et neid on raske nautida, mõistmisest rääkimata. Depp on muidugi class.

***

Milos Forman'i "Amadeus" (1984)

Kahtlemata 8 Oscarit võitnud suurfilm väärib seda kõike jne, kuid sind peab tõsiselt huvitama 2 asja - klassikalise muusika ajastu ning Mozarti elulugu + ligi 3h vaba aega. Polnud päris minu cup of tea, kuid aumärke ei hakka pintsakurinnalt ära kiskuma.

**

Joel & Ethan Coen'i "Raising Arizona" (1987)

Coen Brothersite teine movie ning juba siis oli nende coenlik nišš selgelt eristuv. Southern, koomiline, stiilne, brutaalne. Tegu ei ole joonisfilmiga, pilt on illustreeriv, Nicolas Cage on filmis lives olemas.

****

Matthew Ryan Hoge' "The United States of Leland" (2003)

Ainus põhjus oli, et Ryan Goslingu üks algusaastate läbimurde filme. Jama lugu. Loodan, et selle põhjal teda The Notebook'i ei valitud, muidu teen sellist nägu.

**

Peter Farrelly' "Dumb & Dumber" (1994)

Fantastiliselt naljakad Jim Carrey ja Jeff Daniels kallavad peale isegi siis, kui sa arvad, et enam kütet juurde ei saa panna. Järgmine aasta tuleb 20'th anniversary puhul teine osa. Kas ma ootan? Ee..jaa!

****

Tom Holland'i "The Langoliers" (1995)

Kusagilt oli meeles, et päris väiksena sai nähtud telkust mingit ülipõnevat ja hirmsat asja, kus teravate hammastega suud lendasid ringi ja sõid lennuväljal inimesi. Otsisin üles, tuli välja, et oli mini tv-series, 3x60 min. Ei vaadanud lõpuni, mingi hetk läks klõpsutamiseks, nii halb oli. Langoljeerid ehk mineviku ärasööjad. Jään siinkohal vait.

*

James Mangold'i "Cop Land" (1997)

Kõvv 90-ndate stiilis New Jersey tough guy'de muuvi. Vahelduseks soovitan vaadata. Stallone malbe sheriff'i rollis on muidugi selle filmi masterpiece. Vaevalt ükski naisterahvas siit endale midagi meelepärast leiab.

***

Matt O'Casey' "Blondie: One Way Or Another" (2006)

Documentary 70'ndate ja 80'ndate hittbändist Blondie. Fenomaalne bändi solist Debbie Harry on siiani kultusikooni staatuses, kui räägitakse tolle aja seksikamatest naistest. Omal ajal lasti välja hitte nagu Peeter Oja Bläkk Rokiti kehastuses - mõned on siin. Mindi laiali, tuldi jälle 90-ndate lõpus kokku - tehti see lugu, mida teab praegune noorem generatsioon ehk, ja mängitakse rõõmsalt tänapäevini.

****

David Fincher'i "The Game" (1997)

Sain hea soovituse ning sõnad kaasa, et ma ei uuriks midagi selle filmi kohta, vaid paneksin peale ning ehk mõjub nii nagu peab. Nüüd annan mina teatepulga edasi ning ütlen samuti juba mainitud sõnad. Seega jäta filmi nimele klikkamine ja treileri vaatamine ära ja asu kohe asja kallale. Let the game begin! (See ei ole "Saw")

*****

Wes Anderson'i "Moonrise Kingdom" (2012)

Kes ütles, et Wes Anderson on noore generatsiooni Martin Scorsese, ei eksinud. Too humoorikas ja südamlik draama on totaalne breath of fresh air. Meenus nagu kunagi loetud muinasjutu modernne ning veenev ekraniseering. Lapsepõlv tuleb meelde. Kõigil tuleb.

*****

Benh Zeitlin'i "Beasts of The Southern Wild" (2012)

Väidetavalt valiti pildil olev 6-aastane Hushpuppy't mängiv tüdruk välja ca 4000 kandidaadi hulgast. Tulemus oli läbi aegade noorim (tol hetkel 9-aastane) best actress in leading role Oscari nom. Ta küll ei võitnud kuldmeest, kuid ta võidab selles filmis kõigi vaatajate südamed.

****

Shawn Ku' "Beautiful Boy" (2010)

Sünge draama. Tegu on täpselt sellise filmiga, kui sul on halb tuju ja sa ei tahagi, et see paraneks, siis pane peale ning oled leidnud oma lainepikkusele midagi sobivat.

***

Henry Joost'i & Ariel Schulman'i "Paranormal Activity 4" (2012)

Esimene film oli wow - 5 tärni. Teine oli cool - 4 tärni. Kolmandas oli tunda downfalli - 3 tärni. Neljas oli juba nah, awkward. Loodetavasti viiendat ei tule.

**

Gela Babluani' "13" (2010)

Cast tundub äge ning mõte real-life russian roulette'st intrigeeriv, kuid paraku jääb kõik teoreetilisele tasandile. Üsna kurb vaatamine, ära tee seda endale.

*

Asghar Farhadi' "Jodaeiye Nader az Simin" (2011)

Nader'i ja Simin'i lahutus. Eelmise aasta best foreign filmi Oscar. Väga emotsionaalne, vaade Iraani kultuuri ja religiooni silmaringi avardav. Juba peaosas oleva kaunitari tõttu soovitan vaadata.

***

Robert Zemeckis'e "Flight" (2012)

Kauaoodatud Denzel'i uue filmi treiler oli nii põnev, et interest oli max leveli lähedal. Pettuma ei pidanud. Denzel on lihtsalt nii hea vana. Egas muud ei olegi, lükka draama peale ja enjoy the flight (vaata pilti tähelepanelikult).

****

Pierre Louis Padang Coffin'i & Chris Renaud' "Despicable Me 2" (2013)

Mina, supervaras - nagu see kinolinadel liikus oli minu jaoks uus multikas. Esimest osa nägemata polnud mul kollaste tegelaste olemasolust aimugi. Need väiksed suurte silmadega kollased olevused päästsid kogu kartuuni, kuna lugu oli jama, kuid alati kui minionid olid ekraanil, oli naljakas. Lemmikminion on siin.

***

Louis Leterrier'i "Now You See Me" (2013)

Peale treilerit on kindel must-see meeleolu. Siis sa vaatad ja proovid aru saada. Ehk saad, ehk mitte, ehk saad öelda 'now you've seen me'. Tricky thriller, mulle meeldis.

****

Derek Cianfrance' "The Place Beyond The Pines" (2012)

Režissööri eelmise filmi (kliki) suure austajana ootasin seda draamat pikalt ja teadsin ette, et mulle meeldib see film. Olin võidukas, I was so right!

*****