Peter Kosminsky' "White Oleander" (2002)

Janet Fitchi novellil põhinev draama, kus peategelased on naised. Film on mõeldud naistele ja neile see ka meeldib. Laura, sulle meeldib ka. Transferin pulgaga selle su arvutisse varsti.

****

Anthony Minghella' "The English Patient" (1996)

9 Oscari-nimelise kujukese võitjat on nimetatud ka üheks läbi aegade parimaks armastusfilmiks, samuti ka traagilisemaks. Mina isiklikult ei nõustu, kuid märgin selle fakti ära siiski. Hästi pikk, pea 3h.

***

Mike Leigh' "Secrets & Lies" (1996)

Musta briti huumorit ning kohati arusaamatut slängi pritsiv töötava keskklassi depressiivset suguvõsa elu kajastav hinnatud film ei suutnud üllatada. Title on huvitavam kui film ise.

**

Phyllida Lloyd'i "Mamma Mia!" (2008)

Kassahitt teenis kinodes meeletuid summasid. Selline stabiilne film. Suured staarid, ilus loodus, klassikaline abba pop-dance muusika. Mulle meeldis, et kõik osatäitjad laulsid oma laulud ka reaalselt ise. Nice!

***

Lisa Cholodenko' "Laurel Canyon" (2002)

Kate Beckinsale oli ainus põhjus, miks ma seda filmi vaatasin. Aga üllatusin, meeldiv draama suhetest segatud mõnusa muusikaga. Tänks, Priit, hea soovitus. Laurel Canyon on neighborhood LA-s. Yup, dream to live there.

****

Paul McGuigan'i "Lucky Number Slevin" (2006)

Originaalne, stiilne. Esimest korda nägin, siis oli lihtsalt wow. Nüüd kokku näinud oma kordi 3-4 ning vabalt võiks veel vaadata. Ei pruugi kõigi cup of tea olla, kuid kes hindab selle kommentaari 2 esimest sõna, neile meeldib.

*****

Paul Haggis'e "The Next Three Days" (2010)

Russell Crowe on ka varem kehastanud tegelast, kes lihtsalt ei anna alla (Gladiator, Cinderella Man). Järgmise kolme päevaga tõestab ta seda jälle. Põnev, 2h läheb asja ette, kui ette võtad.

****

Oliver Stone'i "Natural Born Killers" (1994)

Tarantino kirjutatud jutu põhjal tehtud friigifilm naerab tegelikult meediatsirkuse üle, kuid sorri, minu jaoks oli tegu mõttetusega. Läbi suure pingutuse jõudsin crediteni.

*

Anthony Minghella' "The Talented Mr. Ripley" (1999)

Noored Matt Damon, Jude Law ja Gwyneth mängivad maha salapärase loo, mis minu jaoks oli pigem pettumus. Lootsin väga palju enamat. Äkki kellegile siiski meeldib.

**

Dan Rush'i "Everything Must Go" (2010)

Will Ferrell ei ole ilmselt kunagi tõsisemat filmi teinud, kuigi ka sellel muuvil on küljes tag 'comedy'. Selline taustafilm, ei pea just väga pingsalt jälgima, et aru saada, mis toimub. Kinodes oli feil.

***

Justin Lin'i "Fast Five" (2011)

Autod sõidavad testosterooniga, jutt on suurem kui Vin Diesel ja The Rock kahe peale kokku, asju lõhutakse rohkem kui Jaapanis tsunami suutis. Ok, see tekst on veits ulme, kuid seda on ka see film. Ometi, mulle meeldis. Napilt neli.

****

Ben Affleck'i "Gone Baby Gone" (2007)

Vähe sellest, et ta on äärmiselt äge näitleja, on ta vähemalt sama hea lavastaja. Ben Afflecki director-debut-movie on tugevalt soovitatav kõigile, kes selle mehe talenti hindavad. Peaosas tema vend Casey.

*****

Bruce Brown'i "The Endless Summer" (1966)

Kuigi väljas läheb pidevalt pimedamaks ja külmemaks, tundub idee seda filmi vaadata suur piin, kuid mina absoluutselt nautisin seda. Mulle mõjus too dokfilm pigem motivatsioonina, et varsti on jälle see aeg käes. Bruce Browni surfifilmide kroonjuveel jälgib kahe noore surfari Roberti ja Mike'i meeletut suve, otsides ideaalset lainet üle maailma. 4,37 gb suurune digitaalselt taastatud fail ootab torrentzis. Awesome stuff!!

*****

Lone Scherfig'i "An Education" (2009)

Teismelise tüdruku ja temast poole vanema playboy armastuslugu 60-ndate Londonis on meeldiv vahepala kõikidele draamasõpradele, stiili armastajatele ning Carey Mulligani austajatele.

****

Oliver Hirschbiegel'i "Das Experiment" (2001)

Peab tunnistama, et saksa kultusfilm oli niivõrd põnev, et see tund kolmkümmend möödus kiirelt. Suht haige psühholoogiline thriller. Tüdrukud ei leia siit küll midagi positiivset.

***

Roman Polanski "Chinatown" (1974)

Klassikaline Jack Nicholson omas elemendis. On olemas lugu, on kena naine, on stiilsed autod, on kaabud, on chinatown ning muidugi ka kõik pahupidi pöörav lõpplahendus.

***

Quentin Tarantino "Kill Bill: Vol. 1" (2003)

Tarantino friigifilmide suure austajana pean tõdema, et Billi-filmid on tema nõrgimad. Ei haaranud kuidagi kohe kaasa ja tarantinolikku kuldset teksti ka ei näinud. Pettumus, kuigi mõned lahedad stseenid olid ka.

**

Quentin Tarantino "Kill Bill:Vol. 2" (2004)

Miskipärast olid Kill Billid ainukesed Tarantino filmid, mida polnud näinud, kuigi dvd peale said kirjutatud aastaid tagasi. Ehk ootasin liialt palju või polnud lihtsalt konditsioonis, kuid reiting lubas tõesti vägevamat spektaaklit, kui ma kahjuks nägin. Ja seda mõlema filmi puhul.

**

Bill Condon'i "Kinsey" (2004)

Maailma ühe kuulsaima seksuoloogi Alfred Kinsey elul põhinev draama, mis kohati on naljakas, kohati seab kahtluse alla su väärtushinnangud, kuid lõpp hea kõik hea. Tagline on filmil hea: Let's talk about sex.

***

Bryan Singer'i "Valkyrie" (2008)

Tõsielulistel sündmustel põhinev ajalooline põnevik ohvitseride rühmitusest, kellel oli plaanis WWII ajal tappa oma füürer Hitler. Nagu ka ajalugu, mäletad ka sina kindlasti, et see ebaõnnestus. Peaosas teeb Tom Cruise korraliku rolli.

***

Terrence Malick'i "The Tree of Life" (2011)

Terrence Malick on tuntud narratsiooni ja looduskaadrite poolest. Paraku ta uus film on kahvatu. Sama hästi võiks youtubest national geographicut vaadata ja piiblist suvalisi lauseid kõrvale lugeda. Vahepeal näeb Brad Pitti.

**

Alejandro Gonzalez Inarritu "Babel" (2006)

Mitmel erineval mandril toimuvad kaudselt seotud lood, mis peegeldavad ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid probleeme. Traagiline ja mõtlemapanev draama, kuid hirmus pikk.

***

Marc Webb'i "(500) Days of Summer" (2009)

Vägev ja omapärane armastuslugu tüdrukust, kes ei usu armastusse ja poisist, kes temasse armub. Meeldis, et film ei läinud jooksvalt, vaid kord olid kaadrid olevikust, kord tulevikust. Midagi teistsugust  ja seda heas mõttes. Kes pole näinud, siis vaatama.

****

Gus Van Sant'i "Good Will Hunting" (1997)

Gus Van Sant'i absoluutselt parim film. Geeniusest noore mässaja eneseleidmine on üles võetud äärmiselt liigutavalt. Matt Damon, Ben Affleck, Robin Williams teevad kõik fantastilised rollid. Emotsionaalne ja hästi premeeritud.

*****

Nicolas Winding Refn'i "Drive" (2011)

Filmi directoril ei ole juhilube ning puudub igasugune huvi autode vastu. Ometi on ta hakkama saanud linateosega, kus just autodel on oluline roll. Fantastiline film-noir modernses võtmes. Parima muusikaga film, mis see aasta nähtud. Instant classic!

*****

Chan-wook Park'i "Oldeuboi" (2003)

Inglise keeles Oldboy ehk vanapoiss on vahest Lõuna-Korea kõige tuntuim ja enim hinnatud film. Oli täitsa põnev ja puha, lõpp oli väga fucked-up. Mina just vaimustuses ei olnud. Vaade kohalikku kultuuri oli cool.

***

Jay Chandrashekar'i "Super Troopers" (2001)

Tundub hea idee kirjutada naljakas script, ise lavastada see filmiks, ise mängida üht peaosa, naerda ennast katki ja teenida selle eest prisket raha. Pildil vasakul olev härra nii tegi.

***

Alfonso Cuaron'i "Great Expectations" (1998)

Charles Dickensi klassikalise loo põhjal valminud teose ootused olid tõesti suured. Väljaarvatud mõned õndsad hetked, siis lavastus ei deliverdanud kohe kuidagi.

**

Jonah Markowitz'i "Shelter" (2007)

Lühidalt - kõrge reiting tõmbas seda madala profiiliga filmi vaatama, kuid see ei olnud kohe üldse minu teema. Surfikaadrid oli lahedad. Aga need olid ka ainsad.

**

Kevin Macdonald'i "State of Play" (2009)

Sümpaatne krimidraama mitmete tunnustatud staaridega. Kui süveneda, siis on ka huvi ja 2 tundi saab meeldivalt sisustatud.

***

Glenn Ficarra, John Requa' "Crazy, Stupid, Love." (2011)

Koomiline armastuslugu, kus kaasa teevad ka ühed mu lemmikud Ryan Gosling ja Emma Stone. Klassi võrra kõrgem kui muud sedasorti blabla romantilised komöödiad. Toidab. Lükka peale.

****

Sidney Lumet' "Before The Devil Knows You're Dead" (2007)

Alguses pornograafiline stseen, edasi time zone'dega mängiv pisut huvitav krimistoori. Lõpp läheb depressiivseks ja ettearvatavaks. Before the end, the Devil knows You're bored.

**

Joel & Ethan Coen'i "The Man Who Wasn't There" (2001)

Billy Bob Thornton mängib ahelsuitsetajast juuksurit, kellel ei juhtu mitte midagi head siin filmis. Coenlik draama, mis hiilgab oma stiiliga, kuid sellest üksi on pisut vähe. Must-valge sobis hästi muidu.

***

Alejandro Gonzalez Inarritu' "Amores Perros" (2000)

Inarritu sotsiaalsed draamad on küll reaalsed ja oma emotsioonidega lähevad paljudele korda, kuid mulle ei meeldinud. Mehhiklaste kultuurist oli välja toodud ikka suht hard cased, raske vaadata, lisaks kole veniv. Amores perros - armastab koeri.

*

Will Gluck'i "Friends With Benefits" (2011)

Kartsin, et film on aasta alguses ilmunud filmi "No Strings Attached" copycat, kuid ometi üllatati pisut erineva stoori ja kohati suht hilarious tekstiga. Justin oli tiptop, Mila..mm over the top.

****

Christopher Nolan'i "The Prestige" (2006)

Viimane Nolani film, mis veel vaatamata oli. Kõik tema filmid on minult saanud vähemalt 4 või 5 tärni ja seda põhjusega. Vaatemäng, mis lõppes meeletu twistiga, prestiižiga nagu võimsatele mustkunstnikele kombeks. Yup, nagu ka Nolanile kombeks.

*****

Sean Ellis'e "Cashback" (2006)

Mitmete tuntud filmifestivalide hitt. Romantiline komöödia-draama on linateos, mis ergutab meeli ja pakub midagi originaalset. Rahulolutunne garanteeritud.

*****

Ric Roman Waugh' "Felon" (2008)

2008. aasta üks alahinnatumaid filme. Tundub uskumatuna, et film teenis usas vähem kui $100 000. Üks huvitavamaid vanglafilme, mis nähtud. Kutid, võtke ligi!

****

Paul Haggis'e "In The Valley of Elah" (2007)

Paul Haggis on üks paremaid draamakirjutajaid ja ta anne peegeldub ka tolles Afganistani sõja veteranidest rääkivas filmis. Lõpus väike twist. Tommy Lee Jones on fantastiline.

****

Steven Zaillian'i "Searching For Bobby Fischer" (1993)

Tõsielul põhinev lugu poisist, keda peeti ameerika malelegend Fischeri järeltulijaks. Kes malet mängida ei oska ja keda too mäng ei paelu, skippigu. Huvilised võivad ühtkomateist kõrva taha panna.

***

Penny Marshall'i "Awakenings" (1990)

Veel üks tõsielul põhinev haigladraama De Niro ja Williamsiga. Jäi kahvatuks ja üsna pealiskaudseks. Kellegile meeldivad ärkajad kindlasti rohkem kui mulle.

**

David Fincher'i "Zodiac" (2007)

Äärmiselt pikk, äärmiselt salapärane, äärmiselt stiilne, äärmiselt fintšerlik. Meeldis, et lõpplahendus jäigi ütlemata, kuigi kõik kaardid käidi lauale. Kellel 3h vaba aega, give it a roll.

****

Michael Mann'i "The Insider" (1999)

Tõsielul põhinevate filmide list jätkub pingelise draamaga, mille ettevõtmine on samuti  tükk tegemist, kuid seda väärt. Russell Crowe ja Al Pacino - wow.

****

Marc Forster'i "Stay" (2005)

Psühholoogiline thriller, millest on kohati raske aru saada, kuid kui kaasa mõelda, siis lõpus jagad biidi kenasti välja ja mingit küpsist pole. Meeldis filmi cast, muidu ok.

***

Florian Henckel von Donnersmarck'i "The Lives Of Others" (2006)

Originaalnimega "Das Leben der Anderen" on saksa kino üks parimaid pärle. Hirmu külvav thriller üllatab emotsionaalse lõpu ja fenomenaalse rolliga pildil oleva mehe esituses.

****

Kieran & Michele Mulroney "Paper Man" (2009)

Okei, filmis saab pisut nalja ning Emma Stone on väga ilus, kuid kõik tegelased on pehmelt öeldes kummalised. Eesotsas Supermani kostüümis ringijooksva Ryan "Captain Excellent" Reynoldsiga.

**

Jake Kasdan'i "Bad Teacher" (2011)

Kui mõelda, et kinodes on makstud selle filmi eest ülemaailmselt rohkem kui $200 miljonit, siis peab tõdema, et paraku Diazi-Timberlake'i nimed ja funny minutiline treiler toovad rahva majja. Täisprodukt on aga prügikasti materjal.

*

Sean McNamara' "Soul Surfer" (2011)

Imeilusate randadega Hawaii paneb silmad särama ja surfitšikid ainult kaunistavad vaatepilti. Suurepärane perefilm. Kes inpiratsioonilaksu varem kätte ei saa, saab selle creditite ajal. 7 kuud suveni, countdown started.

****

Troy Duffy "The Boondock Saints" (1999)

Kahtlemata selle sügise meeldivaim üllatus. Stiilne iiri gängsterifilm, kus kuldset teksti pritsib ja möllu on rohkem kui six-shooteris kuule. Tüdrukutele ilmselt peale ei lähe, kuid ülejäänutele rangelt soovitatav. Ja muidugi, toimub Bostonis.

*****

Ted Demme' "Beautiful Girls" (1996)

Filmi nimi on so true, filmis on palju ilusaid tüdrukuid. Humoorikas 90-ndate stiilis draama imeliste näitlejate ja paeluva looga. Äärmiselt meeldiv üllatus eelmise sajandi lõpust.

*****

Don Siegel'i "Dirty Harry" (1971)

Clint Eastwoodi poolt kuulsaks mängitud räpase Harry esimene film on seeria kõige kuulsam ja originaalsem. Filmist meeldis kõige enam 60-70-ndate stiilis San Francisco, lugu ise niivõrd põnev ei olnudki. Omal ajal oli Harry ikka tegija.

***

Spike Lee' "Do The Right Thing" (1989)

New Yorgis Brooklynis aset leidev lugu, mis algas kui paljulubav huvitav draama, kuid lõppes korraliku krahhiga. Ei saanud lõpust aru, ei usu, et sinagi saad. Spikel on paremat kraami.

***

Paul Thomas Anderson'i "Hard Eight" (1996)

Film tuntud ka nime all Sydney, kuid see ei muuda suurt midagi. Suht tundmatu siiski. Ja põhjusega. Aeglaselt veniv ja kahtlase sisuga krimidraama ei ole just parimate killast.

**

Sidney Lumet' "Network" (1976)

70-ndate suurfilm on mõnus nostalgiline vahepala. Meeldis täitsa, kuid soovitama ei hakka, kuna ilmselt paljud leiaksid selle pisut igavana.

***

Robert Zemeckis'e "Back To The Future" (1986)

Einsteini lookiga Dr. Emmet Browni ja punase vestiga rulakuti Marty McFly seiklustele on puhas rõõm kaasa elada. Kuigi sa aimad happy endi ette on lugu ikkagi kaasahaarav ja peaaegu 2 tundi elamust on garanteeritud.

****

John Carpenter'i "Christine" (1983)

Stephen Kingi novellil põhinev ja Halloweeni režissööri John Carpenteri juhtimisel üles võetud  klassikaline õudusfilm kutist, kes nimetab oma heavy cruiseri Christine'ks. Nagu arvata on, imelikke ja hirmuäratavaid sündmusi hakkab jadamisi tulema. Ekstaasi pole mõtet siiski minna.

***

Martin Scorsese' "Mean Streets" (1973)

Madalaprofiiliga gängsterifilm, millest ootasin palju enamat, kui nägin kelle film see on ja kes seal mängivad. Aastat vaadates siiski peab tõdema, et sealt alates läks kõik ainult paremaks.

**

Todd Solondz'i "Happiness" (1998)

Pikk ja veniv draama, milles on tohutult musta huumorit, mõned äärmiselt naljakad seigad ja pisut ka happinessi.

***

Peter Weir'i "Dead Poets Society" (1989)

Kõige fenomenaalsem selle filmi juures on ilmselt fakt, et DPS teenis kinodes üle $200 miljoni ning ma nägin seda alles nüüd. Robin Williams on fantastiline ja draama ise emotsionaalne ning mõtlemapanev.

****

George Lucas'e "Star Wars" (1977)

Tähesõdade filmid ei ole mind kunagi huvitanud, kuid nüüd otsustasin esimese filmi täispikkuses ära vaadata. Pean tõdema, et nagu ka Harry Potteri filmidega, mina massiga kaasa ei lähe ja ei vaimustu. Muusika on siiski hea ja Han Solo on lahe.

***

John Hughes'i "Ferris Bueller's Day Off" (1986)

Home Alone'i kirjutaja John Hughes'i komöödia 80-ndatest omab kõrget reitingut ja naljakat seiku, kuid minu jaoks jäi see kirss tordi pealt noppimata, kuigi tort ise oli päris maitsev. Seize the day!

****