Alexander Payne' "The Descendants" (2011)

Härra Payne'i nišš siduda traagilise taustaga emotsionaalne draama harjumatult vaimukate repliikide ja humoorikate olukordadega on tõeliselt naudingut pakkuv. George Clooney on fenomenaalne nagu ka location, kus lugu toimub. Soovitan kõikidele, kes peavad lugu 'headest' filmidest.

*****

Tim Burton'i "Frankenweenie" (2012)

Must-valge õudus-komöödia animatsioon 3dees? Ehh? Ma reaalselt usun, et Tim Burton näeb selliseid unenägusid ja see film on üks tema fantaasiate linastusi. Mulle kohe meeldis see, mida ma nägin. Mu kinokaaslasele ka. Itsitama ajasid meid nemad.

****

Jieho Lee' "The Air I Breathe" (2007)

Hiina vanasõna järgi on elu rajatud neljale emotsionaalsele nurgakivile - õnn, nauding, kahetsus ja armastus. Draama, milles kajastub neli erinevat episoodi, püüab iga nelja kivi otsast ühte lugu vaadelda. Idee filmist kui sellisest, mind paelub, kuid overall ei olnud nii hea, kui süžee lubaks. Vähemalt Buffy The Vampire Slayer oli marukena.

***

Sam Mendes'e "Skyfall" (2012)

Kui Mendese mõõtu lavastaja võtab Bondi-seeria üle enda kanda, siis ilmselt on hea kraam tulemas. Fänn pole, kuid Daniel Craig on by far parim Bond, keda näinud olen (Sean Connery Bondi-filme pole näinud, sorri). Adele' järjekordne S-tähega hitt tuleb ka siit.

****

Ain Mäeots'a "Deemonid" (2012)

Uusi tuuli puhub Eesti kinolinal viimasel ajal mitmest suunast ning lavastaja Mäeotsa ja räppar Tommyboy poolt kirjutatud lugu pärineb üpris omapärasest kohast. Vaade hasartmängu maailma on kurb, traagiline ja mõtlemapanev.

***

John Michael McDonagh'i "The Guard" (2011)

Vaimukas Iiri põnevuskomöödia, mis oma lõputu tuntud filmide pilamise ja quotimisega naelutas mu piltlikult ekraani külge. Omapärane Iiri huumor ei ole kindlasti kõigi cup of tea. Midagi teistsugust ja naljakat! garanteeritud, kes ette võtab.

****

Bill Condon'i "The Twilight Saga: Breaking Dawn - Part 2" (2012)

Ootused olid sama kõrged kui talvel rohi, vaadates oli kohati isegi okei, lõpus siiski awwitama ei hakanud. Esimene Videvikufilm, mis nägin. Peab ikka hea põhjus olema, et Twilighti esimesed 4 filmi võiksid minu silmade ees ükskord etenduda.

**

Tomas Alfredson'i "Lat Den Rätte Komma In" (2008)

Inglisekeeli Let The Right One In on rootsi õudusdraama, kus ei puudu vampiirid, väike romanss, killimine jms. Kõrgelt hinnatud, kuid minu käest saab mannetu hinde. Lihtsalt ei meeldinud, period.

*

Rian Johnson'i "Looper" (2012)

Filmi iseloomustavad kõige paremini kaks sõna, mis mulle kohe väga meeldivad - originaalne ja intelligentne. Sci-Fi muuvid pole minu teema, kuid see on väike pärl, mille isegi skeptikud peaksid üles korjama. JGL ja Bruce Willis on superägedad. Soovitused lähevad siinkohal teele.

*****

 Simon Curtis'e "My Week With Marilyn" (2011)

Huvitav vaade 50'ndate hollywoodi filmitööstusesse eesotsas tolle aja suurima staariga. Michelle Williams peaosas annab Marilyn Monroe karakteri fantastiliselt edasi. Kel huvi stiilse armastusloo vastu, siis võtku ette. Ja natuke näeb siin Emma Watsonit ka!

*** 

Martin McDonagh'i "Seven Psychopaths" (2012)

Filmi vaadates tekkis mõte, et ilmselt filmi režissöör ise on ka psühhopaat (ma arvan küll). Lugu on humoorikas, absurdne, cool ja ehitud ägedate karakteritega. Jäta meelde, et kujutlusvõime olemasolu on vajalik tolle staariarmee jälgimisel.

****

Tom Tykwer'i, Andy & Lana Wachowski' "Cloud Atlas" (2012)

Siin jääb ruumi kordades väheks, et kirjutada kõike, mida sellest peaaegu 3h kestvast epic linateosest avastasin. Võimas spektaakel tervikuna, kui leida üles seosed. Karakterid on super, cast on super level 2, nende make-up super level 3. Ennustan Oscareid ja palju muid auhindu.

*****

David Koepp'i "Premium Rush" (2012)

Idee, kuidas Hollywoodi üks nõutumaid kutte JGL laseb ilma piduriteta jalgrattaga mööda Manhattani kurvilisi tänavaid, oli huvitav. Põnevust peaks jätkuma. Ei olnud küll premium rush, kuid siiski solid kraam. Kinokaaslane oli parem kui film.

****

Peyton Reed'i "Yes Man" (2008)

Yes on tore sõna ja naljaka Jim Carrey kumminäo esituses kõlab ka see kuidagi eriti mõjuvalt. Film jätkab väga edukalt seda rida, mida sellelt härralt oodata. Näo saab muigele rohkem kui korra kaks.

***

Boaz Yakin'i "Safe" (2012)

Eelmine aasta tuli Briti stiilsemalt löömamehelt konkreetne nagu temast elust rääkiv film nimega The Mechanic. See aasta küll uus muuvi, kuid tundub nagu kõik läheks sama koha pealt edasi.

***

Werner Herzog'i "Into The Abyss" (2011)

Kuulus saksa päritolu dokfilmide režissöör otsib seekord vastust küsimusele, miks on surmanuhtlus mõnedes osariikides lubatud. Intervjuud filmimise ajal nädala pärast hukkamisele mineva vangiga on pisut kõhedad. Pole just kõigile.

**

Joss Whedon'i "The Avengers" (2012)

Kamp superkangelasi on kokku aetud, kuid kahjuks peale Hulk'i pole ühegi tüübi üksikfilmi näinud. Mina sellist teemat väga ei ampsa, jätan teistele, kuid peale tolle proovimist tekkis tahtmine Iron Man'i filmid üle checkata. Härra raudrüüs, at his best.

****

Baltasar Kormakur'i "Contraband" (2012)

Lugu pakub pinget, näeb pikalt sellist huvitavat kohta maailmakaardil nagu salakaubitsejate meka Panama, samuti on ekraanil tema. Kokkuvõttes Mark Wahlberg päästab päeva (sorri, aga teaksid nkn peale 15 minutit).

***

 Larry Charles'i "The Dictator" (2012)

Lugesin, et seda filmi peaks approachima open mind'iga ja kui sellest kinni pidada, siis saad naerda ja jäävad ära seosed reaalsusega. Tegin seda, a ei sümpatiseerunud kuidagi. Veidi sai muheleda, kuid kestvat meeleolu ei loonud.

**

David Brooks'i "ATM" (2012)

Treiler, mida näeb siit, ütleb selle filmi kohta rohkem, kui mina vajalikuks pean. Paar ehmatavat hetke on, mis mööduvad kiirelt, kui mõni tegelastest kohe peale seda suu lahti teeb ja midagi tõeliselt klišeelikku ütleb, mida oleme kuulnud juba varem kümnetes halbades õudukates.

*

The Hughes Brothers'i "The Book of Eli" (2010)

Kauaoodatud võib selle filmi kohta öelda. Seisis mul põhjendamatult pikka aega filmifolderis, arvestades, et tegu on Denzeli filmiga, kus mängib ka Mila Kunis. What was I thinking, uh?! Lugu meeldis ja puänt oli korralik.

****

Oliver Stone'i "Savages" (2012)

Staariparaad ja päikseline California on muljetavaldavad. Lugu kaasakiskuv, filmis olev armulugu hoopis huvitavast klassist. Kokkuvõttes haipi pisut palju, kuid kinoelamus oli garanteeritud.

***

Toomas Hussar'i "Seenelkäik" (2012)

Kõik, kes ei ole veel filmi näinud, tehke endale teene ja minge vaadake, naerge südamest ja ehk mõtlete ka, et kas tegu võib olla parima uuema aja eesti filmiga. Rangelt soovitatav ka kõikidele neile, kes ütlevad eesti filmid on crapid. Käige seenele!

*****

Tony Gilroy' "Michael Clayton" (2007)

Suure George Clooney fännina pean tõdema, et tegu on ühe tema kummalisema filmiga. Kuid ma ei ütle seda halvas võtmes. Film on veidi raskesti jälgitav ja nõuab keskendumist. Michael Clayton on Fixer. Mida ta parandab, pead vaatama filmist.

****

 Olivier Nakache' & Eric Toledano' "The Intouchables" (2011)

Prantsuse sensatsioon, mis oli siinsetes kinodes nime all '"1+1'", kuna tegelikult inglise keeles puudub sõna 'intouchable'. Imeline lugu, hämmastav esitus, good to go kõigile!

*****

Michel Hazanavicius'e "The Artist" (2011)

Juba 5 kuldmehikest võitnud teine viimase aja Prantsuse meistriteos tõestas kaht asja. Hästi tehtud b&w tummfilm toob auhindu, kuid ei too massid kinodesse. Solid kraam siiski nendele, kes otsivad mainstream moviedest midagi teistsugust.

****

Nima Nourizadeh'i "Project X" (2012)

Party moviet oli tore jälgida, igav ei hakanud. Pisut naljakas, natuke rohkem kui pisut absurdne. Ei meeldinud igas taolises high-schoolerite filmis olevad kulunud klišeed. Meeldis aga muusika, mida muuvis oli tervelt 47 lugu jagu. Üks on siin.

***

Jeff Tremaine'i "Jackass 3.5" (2011)

Youtube on selliseid hit-and-laugh videosid täis, kuid vähesed teevad seda sama stiilselt kui Jackassi crew. Film on korralik tribute kogu kambale. Soovitatav kuttidele.

****

Billy Ray' "Breach" (2007)

Robert Hanssen, 20 aastat NK Liidu spioon olnud FBI agent, kannab hetkel eluaegset vanglakaristust, kus viibib üksikkongis 23h ööpäevas. Kuidas ta tabati, vaata filmist. Tõestisündinud lugu, põnev.

***

Woody Allen'i "To Rome With Love" (2012)

Woody Alleni Euroopas tehtavate filmide turnee kõige ebaõnnestunum teos. Väljaarvatud mõned ilusad kaadrid Roomale ja napis kleidis Penelopele, siis nähtu meenutas itaalia jalgpalli - midagi nagu on, kuid pole minu maitse.

**

Antti Jokinene' "Puhastus" (2012)

Pole küll Sofi Oksaneni romaani lugenud, kuid usun, et film oli raamatu vääriline. Oli parem, kui arvasin.  Film on dubleeritud eesti keelde ja seal mängib ka paar eesti näitlejat.

****

Werner Herzog'i "Cave of Forgotten Dreams" (2010)

Kuulus dokfilmide autor saab ligipääsu sinna, kuhu inimene muidu ei satu - ligi 30 000 aasta vanuste maalingutega kaetud Chauvet koobastesse Prantsusmaal. Ainulaadne footage.

***

Ole Bornedal'i "The Possession" (2012)

Kohutav nn õudusfilm. Lihtsalt järjekordne tobe üritus, kus keegi noor tütarlaps läheb segaseks, karjub suust kärbseid välja ning lõpeb sellega, et toimuvad mingid religioossed ja seletamatud ulmesündmused.

*

David Cronenberg'i "A Dangerous Method" (2011)

Raskesti jälgitav, kuna tekst on kohati, ma usun, et ka teema suhtes võhiklikule inglaselegi, arusaamatu. Subjektiks on psühhoanalüüs. Sisuks selle kujunemine. Kujundajateks pildil olevad härrad. Abiliseks alati kena Keira.

***

Tate Taylor'i "The Help" (2011)

Huvitav vaade 1960. usa southern poolele, kus mustad ja valged polnud veel ühiskonnas võrdsel tasandil. Rohkelt auhindu võitnud draama on kõrget reitingut väärt ja meeldib kindlasti naistele. Mulle meeldib roosa kleidiga Emma Stone.

****

Asif Kapadia' "Senna" (2010)

Liigutav vaade ühe kõige pühendunuma ja andekama võidusõitja elule alates aastast, kui ta astus kuninglikku sarja F1 ning lahkus sealt traagiliselt legendina. Pole küll massive vormeli fänn, kuid Ayrton Senna dokfilm on lihtsalt wow.

*****

Steve Martino & Mike Thurmeier'i "Ice Age: Continental Drift" (2012)

Mitte just kõige suurema joonisfilmide austajana, pean tõdema, et tegu oli ühe meeldivama multikakogemusega minu jaoks. Siinkohal mängisid kindlasti oma osa naljaka häälega Sid, kolmdeee ning armas kinokaaslane.

****

NBATV's Documentary "The Dream Team" (2012)

Kõik, kes on kuulnud, lugenud, näinud ja teavad, mida tegi original Dream Team 92' aasta Barcelona olümpial, ei leia siit dokfilmist midagi uut, vaid naudivad seda, mida näevad. Pisut üle tunni aja kestev kõrvaltvaade kinnitab fakti, et Dream Team oli best sports team ever.

*****

M. Night Shyamalan'i "The Village" (2004)

Kuulsa hindust režissööri kummalises külafilmis on talle omapärased hirmutavad stseenid olemas. Jääb natuke lahjaks võrreldes tüübi varasemate klassikutega (pean silmas kuuendat meelt, märgid).

***

Mike McCoy & Scott Waugh'i "Act of Valor" (2012)

Navy Sealide rühmast rääkivas loos on üks ägedamaid asjaolusid see, et neid eriüksuslasi mängivadki reaalsed Seal'id. Meeste värk ja meile meeldib, naised võiksid rahulikult skippida.

****

Luis Mandoki' "Trapped" (2002)

Eesti telekanalitelgi aeg-ajalt hilisõhtutel nähtav action-thriller, millele on tõenäoliselt igaüks mingi hetk silma peale pannud. Kevin Bacon on pahapoiss ja Charlize Theron tough mom. Nagu ikka, kõvad emmed võidavad alati.

**

Steve Gagne & Kimerley Carter Gamble'i "Thrive" (2011)

Foster Gamble küsib dokfilmi alguses: "What's stopping our world from thriving?" Ise küsib, ise ka vastab. Kui sa pole maailma probleemidele nii laialdaselt mõelnud, siis pildil kujutatud efekt on reaalne juhtuma.

***

Seth McFarlane'i "Ted" (2012)

Film on väga funny nagu Seth Mcfarlane'le kombeks. Paljude sarnaste muuvide puhul on kohati parim osa treiler, siin aga tasub vaadata ka filmi. Pettuma ei pea, naerda saab ja muidugi, näeb teda.

****

Asger Leth'i "Man on a Ledge" (2012)

Filmi posterpilt, mis ka siin näha on, tõmbas kohe huvi põhja ning niipea, kui film sai alla tõmmatud, sai see ka vaadatud. Kokkuvõttes kerge pettumus, lootused olid liialt kõrgel nagu ka too härra akna äärel. Mahavisatud aeg? Siiski mitte.

***

Peter Berg'i "Very Bad Things" (1998)

Arvatavalt naljakas actionfilm ja hulk tuntuid koomikuid tekitas mõtte seda filmi vaadata. Tagantjärele võib öelda, et seda mõtet poleks pidanud teostama.

*

Cameron Crowe'i "We Bought a Zoo" (2011)

Sulle meeldib California? Check. Sulle meeldivad loomad? Check. Pildil olevad näitlejad meeldivad? Check. Sulle meeldib romantiline draama? Check. Sulle meeldib happy ending? Check. Meeldiv, sobib filmiõhtuks!

***

John Hurwitz & Hayden Schlossberg'i "American Reunion" (2012)

Kogu kuulus originaal pirukacrew tuleb taas ühte Michigani high schooli kokku ning nalja saab jällegi üpris palju. Positiivne on see, et enamik džouke on tõesti vaimukad (ja seksistlikud). Suur tõenäosus, et  filmi vaatamine toimub sellise näogrimassiga nagu demonstreerib pildil Stifler või Vicky.

****

Martin Brest'i "Scent of a Woman" (1992)

Uskumatult kena ja emotsionaalne film. 90'ndatest leiab endiselt pärle, mis on nägemata. Pikk, kuid väärt ettevõtmist. Al Pacino oscari-roll on meeldejääv ning wow-factori vääriline. Ainult head sõnad klassikalise 90's drama kohta.

***** 

Sean Penn'i "Into The Wild" (2007)

Jon Krakauer'i best-selleril põhinev biograafia pakub mitmeid erinevaid emotsioone naerust pisarateni. Väidetavalt ootas Sean Penn 10 aastat, et saada luba teha film tolle noore mehe teekonnast Alaskale. Tasus ära. Kõikidele, kes janunevad seikluste järele, kohustuslik.

*****

Jason Reitman'i "Young Adult" (2011)

Tegu on lihtsa ja vahel lapsiku komöödia-draamaga, kuid tihtipeale selles peitubki võlu. Lugu ehk ei olegi midagi erilist, kuid režissöör Jason Reitman'i 'niche' ja Charlize Theron võrratus peaosas mõjusid äärmiselt sümpaatselt.

****

Mary Harron'i "American Psycho" (2000)

Antud pilt ütleb tolle filmi kohta palju - kilekostüümis Christian Bale hakkab kirvega ründama purjakil Jared Leto't. Uskumatu, et sellise kummaliselt sürri filmi lavastas naissoost isik. Tüdrukuga filmiõhtuks seda pala ei valiks.

***

Steven Soderbergh'i "Contagion" (2011)

Seagripi näitel tehtud teos tundmatu surmava viiruse levikust üle maailma oli kohati põnev, kuid lugu oli väga laiali voolav ja jättis liialt palju küsimusi õhku. Parim osa viimane minut filmist, mil näitas, kuidas kogu värk alguse sai.

**

Bobcat Goldtwait'i "God Bless America" (2011)

Algus tundus lubav, kuid see oli petlik. Tegu on totaalse katastroofiga, mis riivab silma, on halva unenäo maiguline ning väärib ainult ühte hinnet, milleks on üks!

*

Tomas Alfredson'i "Tinker Tailor Soldier Spy" (2011)

Külma sõja ajal toimuvat spioonilugu on visuaalselt tore vaadata. Lugu aga nõuab pingsat keskendumist. Hilisõhtuks filmi ei soovita, kuna oht magama jääda on suur. Täiesti korralik draama Briti staaridega.

***

Morten Tyldum'i "Headhunters" (2011)

Norra film originaalnimega "Hodejegerne" üllatas mind ja päris kindlasti üllatab ka sind, kui selle ette võtad. Poleks arvanud, et norrakad sellist põnevat action-thrillerit teha oskavad. Nagu mul kombeks, üllatusmoment on hästi premeeritud.

****

Yann Samuell'i "My Sassy Girl" (2008)

Tore film laheda tüübi ja armsa tüdrukuga. Lõpp oli pisut kummaline, kuid tolle kena neiu pärast juba võib antud romantilisele draamale pilgu peale heita.

***

Garry Marshall'i "New Year's Eve" (2011)

Üüratud summad, mis filmi ning eelkõige näitlejatesse pandi, teenitakse küll taolise kinomagneti puhul tagasi, kuid kvaliteet on erakordselt nõrk. Kahju, et isegi sellised lege actorid nagu Robert de Niro ja Ashton Kutcher taolises crap'is esindatud on.

*

Steve McQueen'i "Shame" (2011)

Provokatiivne draama, mis oma nimele vastupidiselt ei häbene mitte millegi üle. Sisaldab arvestaval hulgal pornograafilisi stseene, intriigirohkeid vestlusi, sürri taustmuusikat ning kummalisi lähenemisi veel kummalisema tüübi ellu.

***

James Foley' "Confidence" (2003)

Tõsi ta on, väga heale con-movie'le on raske 'ei' öelda ning hetkel on siin laual üks selline. Filmis öeldakse küll väga palju sõna 'fuck' ning vahel võib segadusse minna, kuid pettumust ei tohiks valmistada. Mulle, kui Edward Burnsi ja tema talendi austajale, on film hea komm.

****

Joel Schumacher'i "Tigerland" (2000)

Fantastiline sõjadraama, mis lennutas orbiidile sellise iirlase nagu Colin Farrell. Film haarab kaasa, hoiab pinget kuni lõpuni, pakub meeldejäävaid rolle, emotsioone ning quote'. Ei ole kindlasti kõigi küpsis tee kõrvale, kuid kellele antud teemafilmid meeldivad, neile maitseb ka see palake. Minult viis tärni.

*****