Friday, March 20, 2015

Roger Allers'i & Rob Minkoff'i "The Lion King" (1994)

Disney läbi aegade kuulsaim filmianimatsioon, millega on seos sisuliselt iga generatsiooni esindajal mistahes rollis. Veel rohkem ehk imponeerib aga rahvale kuldmehikese võitnud Eltoni üks kuulsamaid love songe. Unustamatu laul, unustamatu multikas.

*****

Andrew Davis'e "The Fugitive" (1993)

Põnevusfilmist enne nägin tolle põhjal vändatud 23-osalist tv-seriaali, kuid klassiku vastu ei saa see kuidagi. Filmi trump on intensiivsus, kiirus ja nutikus. Elamus on garanteeritud. Kui 2 meest üksteist filmis väärivad, on need siin ja nimedeks Harrison Ford ja Tommy Lee Jones.

****

John Irvin'i "Hamburger Hill" (1987)

Lugesin filmist, kui ühest realistlikumate ja verisemate stseenidega sõjafilmist. No ütleme nii, et vaevalt ükski naine seda filmi kunagi vaatab. Pole põhjust. Nüüdseks on juba karmimaidki asju tehtud. Brutaalsed Vietnami sõjakaadrid on etendatud loomulikus natuuris kogu koleduse ja valuga.

***

Sean Penn'i "The Crossing Guard" (1995)

Kunagi telkust nähtud õudsalt ehmatava lõpuga draama oli kuidagi mällu jäänud. Ujus millagi pinnale ja vaatasin läbi, polnudki enam nii lubav ega väärt seda kohta ajuarhiivis. Jack Nicholson on veenev, temast üksi jäi aga väheks. Ba-bai.

**

Steven Spielberg'i "Empire Of The Sun" (1987)

Hollywoodi kuulsaima režissööri üks vanemaid filme tutvustas noort lapstähte, keda võrreldes paljude teiste saatusekaaslastega mäletatakse vastupidiselt rollide eest täiskasvanuna. Või Batman'ina. Kes tundis juba pildil oleva poisi ära? Yup, Christian Bale. Film ise oli minu jaoks pisut kuiv. Väsisin ära.

***

Andrew Dominik'i "Chopper" (2000)

Uus-Meremaa film Eric Bana ja tema fantastilise talendiga. Jõhker ja intelligentne, kuid peamiselt siiski see esimene. Karmid OZ aktsendid tahavad kindlasti subtiitrite olemasolu. Juhul, kui julged vaadata. Nõuab ka tolle olemasolu.

****

Robert Harmon'i "The Hitcher" (1986)

Juba pealkiri kõlab väljakutsuvalt müstilisust ja süngust täis thrilleril. Kui paljud meist tegelikult üksinda sõites võtaksid hääletaja peale? Öösel pimedas? Too ffriigifilm suunab selle kohapealt. Lugesin, et pildil olev Rutger Hauer oli kogu filmimise nii intensiivne, et pm kõik kartsid teda.

***

Joel & Ethan Coen'i "Blood Simple." (1984)

Coen Brothers'ite esimene teos. Olles sisuliselt kogu nende kogumikuga tuttav, oli first bird nägemata. Ootused olid liialt kõrgele keritud, hakkas venima ja ei pakkunud pinget. Kogu coenism mulle ei sümpatiseeri ja see läheb sinna patta.

**

Oliver Stone' "Wall Street" (1987)

Classic ultimate bisnessmuuvi vingelt hirmutava performancega Michael Douglas'elt. Üks omanäolisemaid näitlejaid, kes võttis tolle rolli jaoks šnitti sellelt legendaarselt basketball mindilt. Teda komplimenteerib edukalt noor macho Charlie Sheen. Huvitav vaade tõeliste haide maailma veidi nostalgilistes toonides. Mind niivõrd kaasa ei haaranud, et 2010a sequeli ette võtaksin.

***

Lars von Trier'i "Dancer In The Dark" (2000)

Raskesti jälgitav pideva kõikuva käsikaamera efekti tõttu. Füüsiliselt raputav, emotsionaalselt ängistav, vaimselt häiriv.  Lõi mind ikka täiesti off the ballpark. Björk'i jaoks oli kogu kompositsioon nii traumeeriv, et rohkem pole ta kinolinale tulnud. Üks depressiivsemaid filme, mida ma näinud olen. Ending scene on killer.

*****