Sunday, October 25, 2015

Christopher Nolan'i "Interstellar" (2014)

Meie aja ühe suurima režissööri vaieldavalt parim film. Minu eelmise aasta üks lemmikuid. Mõtteliselt väljakutsuv, visuaalselt paeluv, heliliselt lummav (Hans Zimmer), emotsionaalselt raputav, hingeliselt puudutav. Cooper oli absoluutselt fantastiliselt joonistatud karakter. Max points. All day. Any day.

*****

Jason Reitman'i "Labor Day" (2013)

Hollywoodi üks lemmikuid on the screen young mommy'sid on kahtlemata Kate Winslet, kes imponeerib positiivselt ka briti publikule. Siin suhtedraamas on ta täpselt selles rollis ja see toimib ka minule. Režissöörilt taas soliidne kraam. Tugev draama. Täpselt selline, mis ei pinguta üle, kuid on oma lihtsuses kutsuv.

****

Luke Greenfield'i "Let's Be Cops" (2014)

Vaatamiseks pead küsima endalt, kas sulle meeldib a la South Park stiilis huumor. Komöödia selgitab ruttu välja, kas vaatajale film meeldib või mitte. Need naljad on lihtsalt nii oma element, et oled sa in või out. Simple as that. Damon Wayans Jr, JJ, Rob Riggle ja ofc That Man. Minult pöialt püsti.

***

Shawn Levy' "The Internship" (2013)

Ekraan armastab inimesi, kelle sõprus paistab olenemata nende tegelaskujudest läbi jooksvate piltide niivõrd siiras. Vince Vaughn ja Owen Wilson kahtlemata sellised tüübid on. Google'i film oli aga kehv, neilt on paremat kraami.

**

Rob Hedden'i "You May Not Kiss The Bride" (2011)

Kui filming location suhestub vaatajaga isiklikul tasandil, on tavaliselt elamus meeldiv. Hawaii minu puhul töötab. Kuid see on ilmselt üks maitsetumaid filme, mida O'ahu saar oma ilus on püüdnud kaunistada.

*

Joss Whedon'i "Avengers: Age of Ultron" (2015)

Filmi treilerit vaadati esimese 24h jooksul juutuubis üle 34 miljoni korra. Rex. Nii suur oli Avengersi teise filmi ootus. Esimene film mulle üllatavalt meeldis, teises on Marvel aga taas vunki juurde pannud, kuid minul oli efekt vastupidine. Lahutas meelt, kuid pigem tüdinen seeriast ja hüppan bandwagonilt maha.

***

Olivier Dahan'i "Grace of Monaco" (2014)

Nicole Kidman kahtlemata vägevates õhtukleitides elegantset filmitähest Monaco vürstinnat kehastades säras. Kuid lugu oli igav, kohati ka arusaamatult lohakas. Nõudis vastupidavust, et poolteist h vastu pidada. Ilmselt tuleb Grace Kelly'st veel biograafiafilme, kuna see oli far from graceless.

**

Mikael Hafström'i "Escape Plan" (2013)

Rootsi mehel õnnestus legendaarsed möllumehed Sly ja Arnie ühte kongi panna ja sellest film teha. Fenomenaalne idee. Teostus oli ka huvitav, intelligentne. Props selle eest. Kuid out of proportion action lõpustseenides oli minu jaoks selline liisunud õlu, mida kutsutakse 'löpiks'.

***

Doug Liman'i "Edge of Tomorrow" (2014)

Olin filmi skippinud, kuna ei pidanud huvitavaks. Seega lennukis väikselt ekraanilt vaadates oli üllatus suur, kui väär oli mu esialgne hinnang olnud. Time loop-forcing idee polegi nii originaalne, kuid antud future war kontekstis mõjus kogu pakett tohutult kaasahaaravana.

****

Richard Linklater'i "Boyhood" (2014)

Filmiti 12a jooksul väikse poisi sirgumisest täisealiseni. Ka mina elavnesin nähes äratundvaid detaile ning seeläbi reflekteerides enda lapsepõlve. Filmi kritiseeriti, et ligi 3h kestev draama oli igav. Mina aga unustasin aja üldse. Nautisin kogu võlu selle lihtsuses.

*****