Wednesday, December 23, 2015

Gabe Polsky' "Red Army" (2014)

Ma ei ole hoki fänn. Kuid too Nõukogude Punaarmee hokikoondise mängijate enda silmade ja sõnade läbi lahtiveeruv spordidok oli üks mu eelmise aasta lemmikfilme. Julgustan kõiki vaatama pingelist ja silmaringi avardavat dokki, kus sportlikud oskused ja julgus kohtusid süsteemi ja moraalsete väärtustega.

*****

Anthony Wonke' "Ronaldo" (2015)

Lootsin CR7 filmist niivõrd palju enamat. Tema biograafiaga olen niigi kursis. Tahtnuksin lihtsalt maapoisi kombel seletusi, miks ta just nii käitub ja omi asju teeb. Ma ei saanud seda. Ta on küll väliselt raskesti mõistetav ja vorbib oma pojast uut CR7-t, kuid inimesena on ta siiski hea südamega, perfektsionist lihtsalt.

**

Joon Ho Bong' "Memories Of Murder" (2003)

Lõuna-Korea krimka oli mul varamus ootel mitu aastat enne kui nüüd hiljuti lõpuks plaadi keerlema panin. Oli huvitav, vahepeal mõnusalt tempokas ja samal ajal ka segadusse ajav. Kuna "Zodiac" oli pärast, siis paralleele tuleb tõmmata vastupidiselt, kuid nüüd näinuna mõlemat põnevikku, on need nagu "Infernal Affairs" ja "The Departed". Not that good, but solid.

***

James Wan'i "Furious Seven" (2015)

Vaatasin veidi hiljem, kui Paul Walker'i (RIP) emotsionaalne ekraanilt lahkumine oli rambivalgusest kadunud. Kui nüüd mitte sentimentaalseks muutuda, oli film crap, minu jaoks ammendunud seeria. Mitmel põhjusel.

**

Dominic Sena' "Gone In Sixty Seconds" (2000)

Mõned filmid on kustumatud. Blond Angelina Sway'na, šarmikas Nic Cage Memphis'ena, Eleanor, "brothers love is brothers love" jne on kustumatud mälestused mitte ainult minu, vaid paljude 90'ndate kidulthoodi generatsiooni jaoks. Epic movie.

****

Kiefer Sutherland'i "Truth or Consequences, N.M." (1997)

Kunagi ammu nähtud Kiefer Sutherland'i director debut ei kukkunud finantsilises plaanis edukaks. Tegelt oli lausa krahh. Sealt võib leida ka põhjusi, miks Jack Bauer enam filme ise ei teinud. Ainult näitles. Ja hästi, nagu ka siin oma põnevikus. Underrated stuff.

***

Ron Oliver'i "Love at the Thanksgiving Parade" (2012)

Tänupühadest on küll mõni aeg möödas ja ega ma tahtlikult sellisele klišeedest kubisevale tv-moviele muidu peale ei satu, kui mitte vastava occasioni ajal valel ajal ekraani ees peatudes. Bad acting jm kummituslikult negatiivsed filmitahud on kõik esindatud.

*

Ron Howard'i "How The Grinch Stole Christmas" (2000)

Dr. Seuss'i kuulsal lasteraamatu põhjal 15a tagasi ilmunud Grinchi fantaasiarikas jõulufilm on küll paljudele väikestele meeltmööda, kuid minu sisemine laps juba filmi keskpaigaks tuikas unemaailmas.

**

Jeremiah S. Chechik'i "Christmas Vacation" (1989)

Sellel jõuludel vastavateemalist postitust ei tule, vaid kirjutan ainult mõnest varemnägemata jõulufilmist, mis õnnestunud näha. Üks on Griswold'i family christmas-plans-turns-to-big- disaster kogupere komöödia. Tore vanakooli teos, kuid püsivat jõulufilmi sellest ei saa.

***

Urmas E. Liiv'i "Must Alpinist" (2015)

Forget jõulufilmid, minge parem kinno ja vaadake head Eesti kraami. Siinkirjutaja hinnangul on Eesti Film viimastel aastatel astunud hiiglaslikke samme ja seda tuleb tunnustada. Must Alpinist taaskord midagi originaalset. Eesti noored näitlejad. Kivi.

*****

Wednesday, November 18, 2015

Edward Burns'i "Sidewalks of New York" (2001)

Minu affection Ed Burns'i filmide vastu on Filmiblogis juba varem dokumenteeritud. Just tema esimeste teoste vastu. The interlocking lives and loves of six New Yorkers. Lihtne ja fantastiline.

*****

Victor Salva' "Peaceful Warrior" (2006)

Kas see oli "EuroTrip" hangover või mis, kuid tollest tuntud Scotty järgmine film suuremat tähelepanu ei saanud. Inspireeriva sisuga spordidraama vääriks rohkem kiitust. Meeldisid melanhoolse muusika saatel filmis peituvad sümbolid, mida avastades oli kogum sisukam kui pealtnäha tavaline ühe-mehe-jutustus.

****

Niki Caro' "North Country" (2005)

Fiktiivne, kuid tõsielul põhinev draama esimesest edukast seksuaalse ahistamise kaasusest US-is. Kohtuprotsessi ei näe, vaid näeme seda ilmailustamata robustset tööelu Minnesota külmades kaevandustes, mis selleni viis. Ma ei kujuta ette, et mõni feminist suudaks seda filmi 'nautida'.

***

Joe Wright'i "Atonement" (2007)

Inglise sõjaaegne kvaliteetdraama toob ekraanile tolle aja noored talendikad briti näitlejad nagu Keira Knightley, James McAvoy, Benedict Cumberbatch ja 13a rolli eest Oscari nom saanud Saoirse Ronan. Pikk ja looklev. Nagu hea, kuid samas ei jätnud mind rahulolevaks. Polnud halb, kuid polnud ka minu film.

**

Richard Eyre' "Notes on a Scandal" (2006)

Pinget hoidev suhtedraama. Kohati läheb hoog kiireks ning see tekitab põnevust. Mängiti maha idee, et iga hetk on niigi hõre kaardimaja kokku kukkumas ning kaalul on parandamatute tagajärgedega elu(de) muutused. Toimis.

***

Arie Posin'i "The Chumscrubber" (2005)

Ma ei vaadanud filmi pildil oleva Billy Joe Armstrong'i (tegelt lihtsalt look-a-like) tõttu, vaid sattusin musta komöödiat sisaldavale sürrile hoopis vasemal asuva Camilla Belle' tõttu. Film, millele aplodeeritakse või lahkutakse enne lõppu. Kole tahumatu oli sotti saada, mis see on. Vahel see cool, kuid siinkohal mitte.

*

John Crowley' "Intermission" (2003)

Mitmete elus hammasrataste vahele jäänud dublinlase elud ristuvad koomiliste juhtumiste käigus, mida iseloomustavad armastus, ahnus ja vägivald. Ükskõik kui english specialist sa ka pole, subtiitrid pane peale, et mahlased peidetud naljad kaotsi ei läheks. Iirlased räägivad teistsugust keelt. Iringlish. Film ise kaval.

***

M. Night Shymalan'i "Signs" (2002)

Kunagine kinosensatsioon, kuulsa India õudusmeistri farmifilm. Selle mehe parimale filmile ei pääse ligi, kuid asetan tipu lähedale oma veenvate õuduselementide, lähenemisele suhetele ning tekkinud emotsioonide tõttu.

****

Shane Carruth'i "Primer" (2004)

Plot lause "If you always want what you can't have, what do you want when you can have anyhting?" on muidugi meeliköitev, kuid tehniliselt võttes oli film keeruline. Väga keeruline. Peaksin harima ennast füüsikas. Siis vaatama uuesti. Ja veel uuesti ehk.

***

Alexander Payne'i "Sideways" (2004)

Veel üks kinohitt eelmisest kümnendist, mida mina hiljuti (ca 1-2 aastat) vaatasin. Tohutult sümpatiseeriv näitlejatekollektiiv ning päikseliselt maaliline California veinipiirkond sobisid valatult Mr Payne'le parima screenplay Oscari toonud romantilist idülli. Veinisõpradele kohustuslik vaatamine.

****

Sunday, October 25, 2015

Christopher Nolan'i "Interstellar" (2014)

Meie aja ühe suurima režissööri vaieldavalt parim film. Minu eelmise aasta üks lemmikuid. Mõtteliselt väljakutsuv, visuaalselt paeluv, heliliselt lummav (Hans Zimmer), emotsionaalselt raputav, hingeliselt puudutav. Cooper oli absoluutselt fantastiliselt joonistatud karakter. Max points. All day. Any day.

*****

Jason Reitman'i "Labor Day" (2013)

Hollywoodi üks lemmikuid on the screen young mommy'sid on kahtlemata Kate Winslet, kes imponeerib positiivselt ka briti publikule. Siin suhtedraamas on ta täpselt selles rollis ja see toimib ka minule. Režissöörilt taas soliidne kraam. Tugev draama. Täpselt selline, mis ei pinguta üle, kuid on oma lihtsuses kutsuv.

****

Luke Greenfield'i "Let's Be Cops" (2014)

Vaatamiseks pead küsima endalt, kas sulle meeldib a la South Park stiilis huumor. Komöödia selgitab ruttu välja, kas vaatajale film meeldib või mitte. Need naljad on lihtsalt nii oma element, et oled sa in või out. Simple as that. Damon Wayans Jr, JJ, Rob Riggle ja ofc That Man. Minult pöialt püsti.

***

Shawn Levy' "The Internship" (2013)

Ekraan armastab inimesi, kelle sõprus paistab olenemata nende tegelaskujudest läbi jooksvate piltide niivõrd siiras. Vince Vaughn ja Owen Wilson kahtlemata sellised tüübid on. Google'i film oli aga kehv, neilt on paremat kraami.

**

Rob Hedden'i "You May Not Kiss The Bride" (2011)

Kui filming location suhestub vaatajaga isiklikul tasandil, on tavaliselt elamus meeldiv. Hawaii minu puhul töötab. Kuid see on ilmselt üks maitsetumaid filme, mida O'ahu saar oma ilus on püüdnud kaunistada.

*

Joss Whedon'i "Avengers: Age of Ultron" (2015)

Filmi treilerit vaadati esimese 24h jooksul juutuubis üle 34 miljoni korra. Rex. Nii suur oli Avengersi teise filmi ootus. Esimene film mulle üllatavalt meeldis, teises on Marvel aga taas vunki juurde pannud, kuid minul oli efekt vastupidine. Lahutas meelt, kuid pigem tüdinen seeriast ja hüppan bandwagonilt maha.

***

Olivier Dahan'i "Grace of Monaco" (2014)

Nicole Kidman kahtlemata vägevates õhtukleitides elegantset filmitähest Monaco vürstinnat kehastades säras. Kuid lugu oli igav, kohati ka arusaamatult lohakas. Nõudis vastupidavust, et poolteist h vastu pidada. Ilmselt tuleb Grace Kelly'st veel biograafiafilme, kuna see oli far from graceless.

**

Mikael Hafström'i "Escape Plan" (2013)

Rootsi mehel õnnestus legendaarsed möllumehed Sly ja Arnie ühte kongi panna ja sellest film teha. Fenomenaalne idee. Teostus oli ka huvitav, intelligentne. Props selle eest. Kuid out of proportion action lõpustseenides oli minu jaoks selline liisunud õlu, mida kutsutakse 'löpiks'.

***

Doug Liman'i "Edge of Tomorrow" (2014)

Olin filmi skippinud, kuna ei pidanud huvitavaks. Seega lennukis väikselt ekraanilt vaadates oli üllatus suur, kui väär oli mu esialgne hinnang olnud. Time loop-forcing idee polegi nii originaalne, kuid antud future war kontekstis mõjus kogu pakett tohutult kaasahaaravana.

****

Richard Linklater'i "Boyhood" (2014)

Filmiti 12a jooksul väikse poisi sirgumisest täisealiseni. Ka mina elavnesin nähes äratundvaid detaile ning seeläbi reflekteerides enda lapsepõlve. Filmi kritiseeriti, et ligi 3h kestev draama oli igav. Mina aga unustasin aja üldse. Nautisin kogu võlu selle lihtsuses.

*****

Wednesday, September 23, 2015

Damien Chazelle' "Whiplash" (2014)

Kui film on veel vähe praise'i saanud, siis lisan, et ka siinkirjutaja hinnangul oli tegu eelmise aasta parima filmiga. Muusikafilmide uus standard ma ütleks. Ja siin säranud JK Simmons astub üles ka režissööri uues filmis, koos Emma Stone'i ja Ryan Gosling'uga. Ooh..

*****

Lee Daniels'i "The Butler" (2013)

Staaride armeest koosnev cast, pikk ja looklev sisu. Kohati raske vaadata, mõningane ajalooline basic knowledge on eeldatav. Minu fav stseenid olid nn White House'i omad, kus lisaks Forest'ile särasid mehed pildil - Lenny ja Cuba.

****

Anton Corbijn'i "A Most Wanted Man" (2014)

Saksamaal Hamburgis aset leidev põnevik ei hiilga niivõrd tempokate action-stseenidega kui pigem intensiivsete intellektuaalsete dialoogidega, mis üritavad vaataja eest peita lahendusi pakkudes vastu erinevate sisuliste võimaluste labürinti. Jah, keerukas. Philip Seymour Hoffman'i üks viimaseid filmirolle.

***

Atom Egoyan'i "Devil's Knot" (2013)

Tõsielul põhinev krimidraama ühest usa eelmise sajandi raskemast kohtucasest. Film püüdis hirmsasti olla pingeline ja aeg-ajalt avada uue tahu, kuid kõik tundus kuidagi logisedes. Müstilisuse tekitamine tekitab feilides hoopis segadust ning paraku olin lõppedes mitte lummatud vaid kohmetunud kogu jandist.

**

Zach Braff'i "Wish I Was Here"

"Scrubs"'i staar Mr. Braff on varemgi lavastanud - tema "Garden State" oli fantastiline! Too filmi treiler paelus mind väga, ootasin ehk liiga magusat suutäit, kuna komöödia ei suutnud ületada latti, mille talle seadsin. Enjoyable tho.

***

David Ayer'i "Sabotage" (2014)

Režissöör on teinud 5 filmi eelkõige meestele, olen kõiki näinud, kõiki kiitnud, kuid too on konkurentsitult halvim projekt. Tundus, et kui Arnie comebacki tegi, keedeti ruttu eriti underseasoned supp kokku, et siis seda odavalt müüa. Thanks, but no.

*

Sean Anders'i "Horrible Bosses 2" (2014)

Mäletan, kuidas esimest filmi sai kinos koos ühe toreda tüdrukuga vaatamas käidud ning elevil oldud meeleoluka elamuse tõttu. Sequelis on aga standard langenud nii alla, et kolmanda filmi ilmumisest-mitteilmumisest on siiralt pohlad.

**

Morten Tyldum'i "The Imitation Game" (2014)

Kahtlemata eelmise aasta üks hinnatumaid filme. Ajalooliselt oluline, kaasahaarav ja peaosas fantastilise Benedict Cumberbatch'iga. Kuigi ma nautisin filmi, ei sattunud ma kordagi vaimustusse ja oleksin soovinud veel midagi rohkemat. See extra samm jäi tegemata.

***

Brad Bird'i "Tomorrowland" (2015)

Esimene film, mida ma Kosmose IMAX ekraanil vaatamas käisin ja milline elamus kohe. Fan of George Clooney olen nkn, kuid imeline loodud maailm ja visuaalid mõjusid, tundsin end kui noor poisike. Ma ei suuda uskuda, et film Box Offices feilis - potensiaal oli tohutu ja Disney tegi siinkirjutaja hinnangul head tööd.

****

Antoine Fuqua' "The Equalizer" (2014)

Denzel on tagasi juurte juures. Teamed up jälle "Training Day" lavastajaga, tehti valmis ultravägivaldne, samas intelligentne põnevik, mis naelutas mu paariks tunniks ekraani ette. Polnud ammu nii head möllufilmi näinud. Respect 60a. Denzel.

*****

Sunday, August 16, 2015

Margus Paju' "Supilinna Salaselts" (2015)

BFM'i lõpetanud Margus Paju esimene täispikk mängufilm saab minult kiitust, just nagu teisedki viimase aja Eesti filmid. On see siis suviselt imeline Tartu või minus sisemiselt peituv laps, või mõlemad, kuid nostalgilistes toonides möödunud seikluslugu viis mind taas radadele, kuhu ma ikka satun aeg-ajalt oma meeldivas idüllis jalutama.

****

Jee-woon Kim'i "The Last Stand" (2013)

Kes tahab lihtsat, soliidselt vägivaldselt põnevikku absoluutse legendiga, pick on siin. Arnie üks paari aasta tagustest comeback-filmidest peale kuberneri ametit ja ofc ta on sheriff, tal on truck ja tal on machine gun. Peaaegu 2h täis meeldivalt päikselist efekset actionit, kus vanameistrit assisteerib wierdo jackass'i frontman.

***


Sam Taylor-Johnson'i "Fifty Shades of Grey" (2015)

Palju räägitud, palju kritiseeritud. Menukit mitte lugenuna, jättis rutakalt vorbitud paberluige mulje. Potensiaalselt kena, kuid kohmakalt kehva. Filmi päästis aga soundtrack, mis lummas ja sobis valatult etendatud stseenidesse.

**

Jon S. Baird'i "Filth" (2013)

Šoti droogidest kubisevatel teedel arenev komöödialik krimka ei hoia tagasi millegagi, olgu see siis keelelt pritsiv briti sapp või 'do-now-think-later' hoiak, mis loo peategelast vast sobivaimalt iseloomustab. Eestikeeles 'Kõnts' istub kui valatult James McAvoy' märkimisväärse rolli lühikokkuvõtte alustuseks.

***

David Ayer'i "Fury" (2014)

Mees ei tee lihtsaid filme. Üle tüki aja taas mitte modernnsele sõjale, vaid eelmise sajandi WWII keskenduv sõjadraama on minu silmis režissööri parim film. Brad Pitt hard-core Wardaddy rollis on taas see, miks ma teda salute'n. Rohkelt emotsioone, põnevust ja no kõike, mida ühes heas meestefilmis olema peab.

****

Eugenio Mira' "Grand Piano" (2013)

Eksperimentaalselt musikaalne thriller, mille kirjutas fantastilise Whiplash'i autor D.Chazelle, kuid siin keerati projekt tuksi. Originaalne idee kombotatud ebamäärase ja närvilise lavastusega. Kahju, jääb palju puudu. Mõte oli lubav.

*

Brad Peyton'i "San Andreas" (2015)

Action, drama, thriller - nii on kirjas filmi žanrid. Üks on puudu - comedy. Kuigi värinad purustavad kogu California, ei saa muud moodi The Rock'i hero tegudesse suhtuda kui huumoriga. USA lipu taustal kõlav filmi viimane lause - "Now we rebuild" on pick of the bunch.

**

Tom Gormican'i "That Awkward Moment" (2014)

Kriitikute poolt küllaltki hävitatud komöödia ei olnudki teps nii paha. Ehk mõjus, et olin vaatamise ajal isegi sarnases olukorras, nagu pildil olevad filmi noored staarid (+ Zac). Ei midagi erilist, kuid oli vahva vahepala.

***

Richard Curtis' "About Time" (2013)

Raske on niivõrd suurepäraselt üles ehitatud armsa draama fantaasiaga mitte kaasa minna. Filmi on lihtne armuda, kuna tegelased on likeable, toon on mõnus, huumor on tõesti! naljakas ja no, kes meist ei sooviks ajarändur olla. Kas paariks tunnikski.

****

Alejandro Gonzalez Inarritu' "Birdman: Or (The Unexpected Virtue of Ignorance)" (2014)

4 Kuldmehikest võitnud, sh õhtu magusaima auhinnagi koju viinud Lindmees oli üks originaalsemaid, koomilisemaid, paeluvamaid filme, mida ma viimase aasta jooksul näinud olen. Take a bow!

*****