Sunday, December 31, 2017

Jordan Peele' "Get Out" (2017)

Aasta alguses nähtud õudusmüsteerium oli 2017 lemmik kinoelamus. Eirava poliitkorrektsuse, originaalse sisu ning passiivse, kuid väga tugeva sotsiaalse sõnumiga debüütfilm oli häirivalt super oma stiilse ja hüpnootilise settinguga. Käed maas, aasta parim!

*****

Jaak Kilmi' "Sangarid" (2017)

Kodumaine ja retrohõnguline krimiseikluskomöödia linastus samuti aasta alguses ning tõi kinodesse meeletult rahvast, kui levis jutt, et 'päris hea film'. Tõsi, noored Eesti meesnäitlejad lisasid kaasakiskuvale loole vajaliku energia ja karisma. Kopi või mitte, film töötas lõpuni. Pöial.

****

Ilmar Raag'i "Une Estonienne a Paris" (2012)

Saarlasest filmirežissööri esimene täispikk film peale "Klass" meeletut edu. Draama on eluline lugu inimsuhete konfliktsest natuurist, valikutest ja suhtumisest elusse. 89a vanusena lahkus tänavu filmis säranud prantsuse filmilegend Jeanne Moreau.

***

Thierry Demaiziere' "Rocco" (2016)

Adult movie legend (aka pornstar) Rocco räägib tööstuse tagatubades toimuvast, mõnel juhul lastakse kaamerapildil rääkida enda eest. Siin aga problem. Kogu dok tundus nagu lõpetamata ja sihitu käkk, mis oma potensiaalist jäi üüratult kaugele olenemata silmipööravast teemast.

*

Patty Jenkins'i "Wonder Woman" (2017)

Mina, kes ma olen tüdinenud neist praegusaja massidele suunatud koomiksifilmidest, otsustasin DC kuumima tšiikaga filmi siiski ette võtta. Kinodes lõi laineid, natuke funny oli ka, kuid suures pildis siiski mitte midagi üllatavat, lugu sisult tühi ja liialt pikk ning looklev, mis lõpuks tujult väsitas. No wonder, yes woman.

**

James Foley' "Fifty Shades Darker" (2017)

Möödunud aasta valentinipäeva paiku sai (ainult) kallima initsiatiivil vaadatud E.L. James'i ülimenuka novellitriloogia teist filmi. Kuigi kinoelamus top-notch (thx hon), oli film kohutav oma silmnähtavates vigades ning loo apaatsuses, mida oli dekoreeritud erootika ja idiootsusega. Jee, varsti kolmas film. Can't wait!

*

Andres & Katrin Maimik'u "Minu Näoga Onu" (2017)

Sügisel nägi kinodes uut fantastilist, kohati südamest humoorikat draamat, mille keskseks teemaks oli keerukad inimsuhted. Kõigil, kel jäi nägemata, soovitan lisada listi, kuna film oli üllatavalt elutruu ja harmooniline.

****

Rene Vilbre' "Röövlirahnu Martin" (2005)

Tegelikult juba mitmeid kordi nähtud, kuid jõulude paiku taas telerist näidatud (juhtumisi, kui minagi kasti ees olin) seikluskomöödia on mõnus lastefilm. Lustakas, samas moraalselt õpetlik lugu Vihula metsades näitas, milline oli elu eelmisel kümnendil, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem.. ja lapsed (veel?) mängisid õues.

***

Rainer Sarnet'i "November" (2017)

Viimaste aastate visuaalselt lummavaim film, mis Eestis toodetud. A.Kivirähk'i kuulsa "Rehepapp" ainetel tehtud film pakatab romantikast, mustast maagiast ja vanarahva tarkusest, sekka robustsemat huumorit ja esmaklassilist näitlejatööd. Priima!

****

Sean Menard'i "The Carter Effect" (2017)

Valik hilissügiseselt PÖFF-ilt ja etteruttavalt võin öelda, et ilmselt kavast mu lemmik. Olles jälginud mehe karjääri, tean kui kõva vend on Vince Carter. Kuid see taustu avav ja eksklusiivi pakkuv dok näitab, milline oli global superstari tegelik efekt Toronto'le millenniumi paiku.

*****