Sunday, November 26, 2017

Kathryn Bigelow' "The Hurt Locker" (2008)

Kümnendi esimesel Oscari-galal parima filmi kuldmehikese koju viinud põnevusdraama on fantast karakterthriller. Propagandistlik joon oli eemaldatud, keskenduti psüh-teemadele nagu mindset/relationship ja oh üllatust - mõjus slash toimis.

*****

Nick Cassavetes'e "The Notebook" (2004)

Kes ei teaks või poleks näinud toda romantilist draamat, mida peavad mitte ainult naised, vaid ka hulk mehi (jah, ka mina) üheks žanri silmapaistvamaks teoseks sellel sajandil. Film, mis tõi suurde mängu golden retriever Ryan Gosling'u, on algusest peale oma muinasjutulise keskkonna ja narratiiviga justkui unenägu, mida kõik on kord oma elu jooksul näinud. Aegumatu film.

****

Alan Parker'i "The Life of David Gale" (2003)

Viimaste sündmuste valguses, kus koopaoravad loobivad Kevin Spacey't käbidega, tuletaksin kõigile meelde, miks tema ründamine niivõrd palju kaja saab. Simple - kuna ta on lihtsalt fantastiline näitleja (eriti 90's). Love-hate vahel on jää õhuke. Nagu ka siin.

***

John Moore' "Flight of The Phoenix" (2004)

Seikluslik draama on remake 1965 aasta samanimelisest originaalist, mida ma kahjuks näinud ei ole. Samas olen seisukohal, et see on üks nendest filmidest, kus uus tulemine ei ole taganud tõusu ei loo sisus ega visuaalis. Vaadatav, aga unustatav.

**

Nigel Cole' "A Lot Like Love" (2005)

Kõrvalolev kollaaž alati vaimukast Ashton Kutcher'ist ja kenast kaasosatäitjast on romantilise komöödia üks tublimaid saavutusi. See ütleb nii mõndagi filmi sisu, kvaliteedi ja meelelahutusliku aspekti kohta. Lühidalt - nõrk. Skip.

*

Courtney Hunt'i "Frozen River" (2008)

Vahva on leida sõltumatuid filme, mis suudavad oma minimalistliku, kuid äärmiselt naturaalse keskkonnaga sind ilma suurema vaevata ümbritseda. Süžee, mis polekski nagu kirjutatud, vaid kusagil maailma nurgas on kaamera käima pandud, tuleb iseenesest. Kriminaalselt hea leid.

***

Walt Becker'i "Wild Hogs" (2007)

Metsikud orikad, lol. Kes ei mäletaks seda nüüdseks juba ka teleekraanil leierdatud rumalat seikluskomöödiat. Taolistele filmidele on oma kindel sihtgrupp olemas ning selle suurust ei maksa alahinnata. Ma sinna ei kuulu, aga naeran, kui asi on seda väärt. Lack of chemistry tho.

**

Peter Berg'i "The Kingdom" (2007)

Hindan väga režissööri käesoleva kümnendi põnevikke, kuid tema esimesed üllitised mind kaasa haarata ei suutnud. Kuningriik oli kahtlemata samm õiges suunas. Lähis-Ida pingekoldes aset leidev actionthriller oli mehelik meelelahutus, mille kogu potensiaal jäi siiski realiseerimata.

***

Steven Spielberg'i "Catch Me If You Can" (2002)

Peale sajandivahetust õnnestus ühel mõjukamal directoril ühte teosesse paigutada kahe põlvkonna tõenäoliselt silmapaistvaimad tähed. Lisaks super castile tegi filmi unustamatuks lausa sürreaalselt ergutav story, mis in fact, oli real life events. Classic.

****

Brett Harvey' "The Union: The Business Behind Getting High" (2007)

Dokfilm Kanada BC osariigi näitel, kuidas (ja miks) maailma üks võimsamaid taimi, kanep, on elukeskkonnas sõbralikus soosingus ning äri selle taga tulus ja liigub riikliku regulli poole. Aga milleks õppida nendelt, kes seda oskavad?

*****

Tuesday, October 31, 2017

Duncan Jones'i "Source Code" (2011)

Fantastiliselt kaasahaarav thriller, kus on märkimisväärselt ühendatud metsikult kiire-tempoline originaalulme ja huvitavate karakteritega tugev draama. Film on niivõrd kompleksne ja twisti-rohke, et patt oleks siinkohal midagi ette ära anda. Lihtsalt roll on & enjoy.

*****

John Crowley' "Brooklyn" (2015)

Kes on ammu igatsenud kvaliteetse romantilise ajastudraama järgi, siis see on film teile. Stiilne 50'ndate särav New York ning hallikas sume Iirimaa, traagiline armastusromaan ja kaunid tegelased, eesotsas rolli eest kätel kantud Saoirse Ronan'iga. Kaunis, kaunis film.

****

Tom McCarthy' "Spotlight" (2015)

Möödunud aastal parima filmi ja screenplay Kuldmehikese võitnud krimidraama oli küll võrratu filmikunst väga silmapaistvate (Mark Ruffalo!) osatäitmistega, kuid lugu ise mulle nii korda ei läinud kui enamikele. Miks? Raske öelda, ateistlikud vaated kahandavad isiklikult huvi teema vastu ja kas see kiriku pedoskandaal üllatas? Noup.

***

Tarsem Singh'i "Self/less" (2015)

Mind controlling theme on selle kümnendi sci-fi filmide üks läbivamaid aspekte ning siin on sellega astutud veel üks samm seni puutumata rajal. Originaalne, kuid kehv ja kohati häiriv delivery aga ainult näitas peituvat potensiaali. Shame, kuna New Orleans oli imeline.

**

Dan Berk'i & Robert Olsen'i "Body" (2015)

Filmini jõudsin läbi visuaalselt pilkupüüdva plakati, mis tekitas tunde, et tegu võib olla põneva thrilleriga. Kahjuks oli filmi poster parim osa kunstitükist. Õigemini, ainus kunstivääriline osa kogu tervikust. Ülejäänud trash.

*

Jaume Collet-Serra' "The Shallows" (2016)

Paradise beach? check. Surfing? check. Hot chick? check. Horror thriller? check. Filmi loogilisusvead (tõusud ja mõõnad) välja arvata, pakub Blake Lively one-woman show meeldejääva põnevusetenduse, kus keskseks on mitte shark vaid survival.

****

Stephen Daldry' "Trash" (2014)

Krimidraama viib meid koos 3 poisiga seiklema Rio de Janeiro hiigelprügilatele, slummitänavatele ja korruptsioonist lehkavatele ametkondadesse selles tegelikult päikselises ja fantastilises mägilinnas. Silmiavardav ja kaasahaarav lugu maailmast, millele sa muidu ei mõtle.

***

Atom Egoyan'i "The Captive" (2014)

Siinkirjutaja ühed lemmikud on (lumistes) väikelinnades toimuvad müstilised thrillerid, kuid kui tegijaks on Mr. Egoyan, on alati tegu disappointiga (TSH, DK, Chloe). Mina ja tema, me alustame nagu ühest punktist, kuid poole distantsi peal üks jookseb paremale, teine vasakule.

**

Ilya Naishuller'i "Hardcore Henry" (2015)

Venelasest videovisionäär sai suurema tuntuse nende paeluvate ja innovatiivsete musavideode produtseerimisega. Oli aja küsimus, millal tuleb taoline POV stiilis rets kvaliteetfilm. Võrreldes videodega on vinti veelgi juurde keeratud ja kuigi nautisin seda solid fast-paced ultraactionit, oli siiski tohutult väsitav meelelahutus isegi 1h30min juures.

***

Clint Eastwood'i "Sully" (2016)

Vanameistrite duo Eastwood-Hanks tõid ekraanile 2009a lennukatastroofi ning tegid seda nende karjääre iseloomustavalt - oivaliselt. Filmi vaadates ei meenunud intsidendi resultaat, kuid kui oleksin teadnudki, poleks see muutnud mu ekraanile naelutatud nägu. Top-notch delivery.

****

Wednesday, September 27, 2017

John Hughes'i "She's Having a Baby" (1988)

80'ndate teen comedy kuninga, varalahkunud John Hughes'i üks vähemtuntumaid teoseid. Etteruttavalt öelduna, ilmselt ka üks vähemtunnustatumaid teoseid. Arvasin, et olen Kevin Bacon'it pea igal pool näinud, kuid see film näitab värvikat näitlejat kui nooruspõlve silmapaistvat komöödianäitlejat. Armas kaasa, hughesilik mõnus retrovibe ja kümnesse soundtrack.

*****

Penny Marshall'i "Big" (1988)

Väikse mehe suur roll. Hollywoodi filmimaastiku top dog Tom Hanks'i läbimurdefilm, kus varajates 30-ndates mees mängis vapustavalt naljakalt noores teismeeas poisikest. Võib isegi väita, et see osa oli omakorda audition millelegi veel suuremale (Run, Forrest, ruuunnn!).

****

John Boorman'i "Hope and Glory" (1987)

Seikluslik ajaloofilm, mis paneb vaataja väikese inglise poisi silmadesse ning viib WWII aegsetele Londoni tänavatele. Film vaatab traagikale läbi lapsesilmade, tuues lauale olukorra elulisuse, samas mitte unustades tegelastele omast mängulisust ja emotsionaalsust. Solid draama. Zeppeline näeb ka.

***

Michael Radford'i "Nineteen Eighty-Four" (1984)

George Orwell'i kuulsa novelli põhjal valminud linateos, mille kohta öeldi omal ajal 'greatest marketing hook'. Peab veidi vett, kuna raamat olevat olnud võrratu (ise ei tea, Sõber ütles) just võrreldes filmiga (oleme mõlemad näinud). Jääb üle nõustuda.

**

Terrence Malick'i "Days of Heaven" (1978)

Vastuolulise režissööri repertuaaril olen varemgi peatunud ning seda nii kiitusega kui laitusega. Sellest viimasest ei pääse ka too film. Tuleb välja, et ainus mis minult kiita saanud, on mehe tagasitulekufilm, fantastiline "The Thin Red Line". Ülejäänud, sh varasemased teosed, jooksevad minust mööda. Käesolev hinnatud draama on üks nendest. Kohutavalt puine üllitis.

*


John Hughes'i "Weird Science" (1985)

Tollest mainitud Mr. Hughes'i kümnendist on mehel ette näidata tõelisi kuldfilme, kuid kõik ei saanud olla niivõrd coolid. Üks nendest on kahe nohiku teaduskatsetuslikest seiklustest rääkiv komöödia, mis oma jaburuses muutus pigem ruttu tüütavaks kui vaikselt huvitavaks.

**

Stuart Gordon'i "From Beyond" (1986)

Grupp teadlasi arendab välja Resonaatori nimelise masina, millega on võimalik näha tajutava reaalsuse piiridest väljapoole. Kas see õnnestub? Muidugi. Kas läheb nii nagu oodati? Muidugi mitte. Hard-core B-kati õudukas, mis oli rabavalt meelelahutuslik. Go late night!

***

Steven Spielberg'i "Close Encounters of The Third Kind" (1977)

Maailma ühe kuulsaima režissööri esimeste suuremate filmide hulka kuuluv kosmoseajastu draama oli hüpnootilise settingu ja psühhedeelse deliveryga äärmiselt paeluv vaatamine. Film pole kõigile, kuid kes usuvad, vaadaku.

****

Howard Deutch'i "The Great Outdoors" (1988)

Kohati hüsteeriliselt naljaka komöödia võtab hästi kokku pilt siin kõrval - laia naeratusega tondikütt Dan Aykroyd ja õnge otsas rippuv superkoomik John Candy. Kaunis järvistu, kus film üles võeti, lisab filmile veel rohkem good feeli. Perefilm lastega vaatamiseks.

***

Blake Edwards'i "Breakfast at Tiffany's" (1961)

Audrey Hepburn'i nime ja tema seksapiilset ikoonistaatust seostatakse just selle filmiga. Aga tolles romantilises NY draamas teeb ka tähelepanuväärse rolli paljude meeste silmis legend - Hannibal A-rühmast. Noor mees kunagi, kuid juba siis äss.

****

Tuesday, August 29, 2017

F. Gary Gray' "Straight Outta Compton" (2015)

NWA üürike, kuid silmipimestav tähelend LA karmimast hood'ist on muusika žanri piibli üks peatükke. Dr. Dre, Ice Cube, Eazy-E jt on legendid ja too musikaalne biograafia on respekt neile. Kõigile, kes armastavad hip-hop & rap muusikat, must watch.

*****

Ryan Coogler'i "Fruitvale Station" (2013)

Tõsielul põhinev hinnatud draama käsitleb endas usa-s levinud politsei põhjendamatut vägivalda noorte mustade meeste vastu. Konkreetsest loost saab lugeda siit. Mõned ajad tagasi ise Oaklandis Fruitvale'i jaamas BART-ilt maha astudes tabas uitmõte, et sellest on ju film. Ja veel milline.

****

Jean-Marc Vallee' "Demolition" (2015)

Olles nautinud režissööri eelnevaid filme, ei jätnud mind külmaks ka too draama. Üheaegselt muigavalt humoorikas kui eluliselt traagiline, pakkus film soliidse elamuse peaosas suurepärase Jake Gyllenhaal'iga. Mainitud varasemate teosteni ei tõusnud, kuid palju puudu ei jäänud.

***

Paul Feig'i "Spy" (2015)

Hollywood on tootnud järgmise koomilise actionfilmi, mida on üritatud kujundada võimalikult britilikus võtmes (et olla cool). Ei tea, nagu moosisaiale määriks veel ketšup-sinep peale. Pigem ei teeks. Muidu meelelahutus lihtsas võtmes. Mõned stseenid olid haha, kuid sisult tühi. Kestvaid emotsioone ei tekitanud.

**

Duncan Jones'i "Warcraft" (2016)

Populaarse videomängu World of Warcraft põhjal tehtud fantaasiafilm oli eelmise suve kinode big bust. Maksis ropult, feilis ropult. Kolossaalne teostus, kuid kaasa haarata ei suuda. Nagu vaataks midagi, mida oleks juba kunagi näinud ning see juba siis ei meeldinud. Skip.

*

Chris Weitz'i "A Better Life" (2011)

Päikselise LA slummides toimuv draama viib meid gängikultuuri ja immigratsooniprobleemide maailma, kus igapäev on olelusvõitlus pilvelõhkujate taustal. Karmilt hea film. Alahinnatud ja vähetunnustatud. Demian Bichir peaosas kandideeris rolli eest kuldmehele, paraku ei saanud, kuid siin filmis on ta kahtlemata winner.

***

Kevin Goetz'i & Michael Goetz'i "Scenic Route" (2013)

Kui tahad õhtuks: 1) lühikest 2) põnevat 3) minimalistlikku 4) ootamatut 5) kõrbekuuma thrillerit, siis see on sinu film. Oli hea, kuid lõpp lisas mõnusa twisti, mis tegi filmi väga heaks.

****

 Ryan Gosling'i "Lost River" (2014)

Naistelemmikust A-cat actor Mr. Gosling'i (mitte pildil) filmi debüüt kaamera taga oli põneva plotiga lugu, mis kahjuks ei deliverdanud oma potensiaali. Mõjutused mehe varasematest töödest Mr. Refn-iga olid ilmsed, kuid selginemise asemel hoopis tumendasid pilti. Lost cause.

**

John Stockwell'i "Kid Cannabis" (2014)

Naljakalt meelelahutuslik, samas seikluslikult kaasahaarav tõsielu film usa-kanada piiril savuäri ajanud noorukitest. Mõni stseen filmis kuld (nod to John C. McGinley) ja need jäävad ka eredalt meelde. Lugu mitte just pikalt, kuid fun oli siiski.

***

Matt Ross'i "Captain Fantastic" (2016)

Kel õnnestus eelmine aasta kinodes seda gem'i vaadata, ilmselt nõustuvad minuga, et taolisi filme peaks rohkem olema. Vaimukaid draamasid, mis avardavad maailmapilti ning panevad mõtlema kastist välja. Mõtlema elu ja valikute peale. Ka siin toon special performance välja ja selleks kapten fantastic ise - Viggo Mortensen.

****

Tuesday, July 25, 2017

Jean-Marc Vallee' "Wild" (2014)

Draama viib meid koos Reese Witherspoon'iga rändama läbi kolme US lääne-ranniku osariigi kulgevale Pacific Crest Trail'ile pakkudes imelist loodust ja metsikut seiklusjanu. Vahele ilmnevad flashbackid seovad filmi sügavaks ja traagiliseks redemption journeyks. Kinoelamus kauni kaaslasega oli meeldejääv.

*****

Boaz Yakin'i "Max" (2015)

Mis saaks ühel õdusal filmiõhtul paremini meelt mööda olla kui lustakas koerafilm? Max on äärmiselt truu ja nutikas saksa lambakoer, kellesse kiindumine võtab nii umbes 2 sekundit. Muu on juba pudipadi, kuid plussiks tuleb parajalt kaasahaarav ja südant soojendav seikluslugu. Õnneks oli ka seda.

****

Jon M. Chu' "Now You See Me 2" (2016)

Müstilise maagiaga ja võrratute efektidega rabanud avafilm pakkus nauditava elamuse, kuid taoliste trikitajate jaoks on üllatusmoment ühekordne. Siingi punniti kõvasti, et mitte kohe kaljult alla kukkuda ning seda ka suudeti. Solid, but let the horsemen ride to the sunset now..

***

Paul Feig'i "The Heat" (2013)

Kinod armastavad möllukomöödiaid, mille turundus on keeratud üle võlli, et olenemata sisust, vooriks rahvast saalidesse nagu murdu. Tolle naljafilmiga nii läkski. Mõned stseenid olid humoorikad (Melissa McCarthy ropp suu ja Bostoni aktsent), mõned ns kaunid (still milf Sandra Bullock), üldpilt selline 'jah, nagu ikka'.

**

Jon Watts'i "Cop Car" (2015)

2 poisikest lasevad vehkat mendiautoga, millele ihub hammast väikelinna sheriff. Tundub põnev plot, kuid kohe major issue - nimelt Kevin-on-Peekon (sry Kevin Bacon) on cool af nagu alati, kuid poisud on maailma rumalaimad 10-aastased ja see võtab loolt ka audentsuse ja usutavuse.

*

Jaume Collet-Serra' "Non-Stop" (2014)

Klaustrofoobses lennukisalongis võtab Liam "The Boss" Neeson taas vastu saatusliku telefonikõne ning siis peaks juba koitma, et tulemas on põnev kassi-hiire mäng, mis lõpeb sellega, et helistaja oleks soovinud valida mõne muu numbri, kuhu helistada.

***

John Wells'i "Burnt" (2015)

Tipprestorani köögipoolt lahkav ja ka köögitagusesse piiluv draama avab selle omaette maailma tahkusid, kuid kahjuks mitte väga veenvalt. Kuigi Bradley Cooper'i impulsiivne näitlemine gordonramsayliku peakokana oli kohati nauditav, oli jant tema ümber arusaamatu. Film kannatas seetõttu ja teps mitte pikemaks meelde ka ei jäänud.

**

Nicolas Winding Refn'i "Only God Forgives" (2013)

Pimedas Bangkok'is värviliste tulede saatel aegluubis kulgev krimidraama võtab justkui järje üle Refn-Gosling duo eelmiselt projektilt (fantast "Drive"), kuid jääb oluliselt kahvatumaks (ka Ryan räägib veel vähem - 17 rida kokku). Like tho.

***

Guy Ritchie' "The Man from U.N.C.L.E." (2015)

Teravmeelselt vaimukas ja vastupandamatult stiilne briti actionkomöödia, mis viib koos nutikate ja pilkupüüdvate tegelastega ringreisile Euroopasse  pakkudes kärtsu, mürtsu ja ka romanssi. Win for GR, license to sequel approved.

****

Neil Burger'i "Limitless" (2011)

Film seisis mul aastaid puutumatuna, kuid lõpuks jõudis kord tolle müstilise põnevikuni ning mõte oli ainult üks - oleks teadnud, poleks film nii kaua ootel olnud. Hämmastav vaatamine oma kaasahaaravusega, paeluva sisu ja piiritute mõtterännakutega. Go!

*****