Wednesday, January 31, 2018

Gareth Evans'i "The Raid: Redemption" (2011)

Ameerika kinokunsti maagid ja Indoneesia võitluskunstide võlurid ühendasid jõud ning tootsid plahvatuslikult tempoka ja raju meelelahutuse, mis haarab istmest kinni võtma. Kui tahad toorest möllu filmiõhtuks, see on su pick!

*****

Nicolas Winding Refn'i "Pusher" (1996)

Taani režissööri debüütfilm, originaalnimega "Diler", viib vaataja Kopenhaageni hämaratesse urgastesse ning tutvustab mitte just kõige sümpaatsemaid tegelasi. Paljudele ilmselt eemaletõukav, vastandina aga kaasahaarav ja mitte nii lihtsasti unustatav. Valin vastandi.

****

Nicolas Winding Refn'i "The Neon Demon" (2016)

NWR-i viimane linateos ning talle omaselt visuaalselt lummav (tähelepanuväärne riskantsete koloriitide kasutamine), abstraktsust täis süžee ja pehmelt öeldes kummalised karakterid. Modellindusse piiluv thriller paraku on valdkonna nägu - pretty, but low in substance.

***

Frank Coraci' "The Waterboy" (1998)

90'ndate teises pooles lõi komöödiafilmides särama noore koomiku Adam Sandler'i talent (Billy Madison, Happy Gilmore etc). Toda lustlikku üllitist tahtsin kinos näha, kuid seanss jäi toona ära - vaatama tuli ainult 5 inimest (vaja olnuks min 7). Nüüd uuesti vaadatuna võib tõdeda - toona 10a kutina oleks see hulganisti rohkem rõõmu pakkunud.

**

Nicolas Winding Refn'i "Bronson" (2008)

NWR-i loomingu üks vastuolulisemaid teoseid on brittide ühe tuntuima life-time prisoneri Charles Bronson'i biograafia. Roll, mis oli jumpstardiks Tom Hardy karjäärile, on kahtlemata kõnekas, kuid film ei pakkunud mulle midagi. Tekitas ängi. Pettumus.

*

Nicolas Winding Refn'i "Pusher II" (2004)

Teise filmi 'kangelane' on samuti flegmaatilise olekuga junkie, kes proovib asjad jonksu saada. Mads Mikkelsen - props. What an actor. Scene ja karakterid on samad, plot ka suures osas, kuid ometi film ei väsi oma tegevuses, vaid on truu järg oma eelkäijale. Saaga jätkub.

****

Paul Greengrass'i "United 93" (2006)

Real-time countdown sellest 9/11 lennukist, mis ei jõudnud sinna, kuhu ta 'pidi jõudma', tänu tarmukatele reisijatele. Minus emotsioone ei tekitanud, kuna teemat kunagi researchinuna, ei suuda ma alla neelata kõike, mis mulle ette antakse. Tuim draama.

**

F. Gary Gray' "The Fate of The Furious" (2017)

Eelmisel aastal ilmus maailma ühe tuntuima filmiseriaali kaheksas film ja sama jutt, mis viimase kahe-kolme kohta - tore meelelahutus, kuid ei suuda enam ahhetama panna nagu varasemalt. Autod endiselt tuusad, kuid vaatad ära ja liigud edasi.

***

Nicolas Winding Refn'i "Pusher III" (2005)

Triloogia viimane film keskendub esimeses kahes prominentset rolli kandva bad guy püüdlustele kriminaalne maailm selja taha jätta. Vähesed kolmikud suudavad seda - viimane film on vaieldavalt seeria juveel. NWR'i ühed parimad filmid.

****

Gareth Evans'i "The Raid 2: Berandal" (2014)

Kui esimene film oli lihtsalt fantastiline, siis teine suisa fenomenaalne. Tegu on justkui eepilise action muinaslooga, mitmed stseenid jutustavad väikseid episoode, millede jaw-dropping koreograafia koos lummava soundtrackiga on istmesse naelutav meelelahutus. Tõeline maiuspala. Sõnadest on vähe.

*****

Sunday, December 31, 2017

Jordan Peele' "Get Out" (2017)

Aasta alguses nähtud õudusmüsteerium oli 2017 lemmik kinoelamus. Eirava poliitkorrektsuse, originaalse sisu ning passiivse, kuid väga tugeva sotsiaalse sõnumiga debüütfilm oli häirivalt super oma stiilse ja hüpnootilise settinguga. Käed maas, aasta parim!

*****

Jaak Kilmi' "Sangarid" (2017)

Kodumaine ja retrohõnguline krimiseikluskomöödia linastus samuti aasta alguses ning tõi kinodesse meeletult rahvast, kui levis jutt, et 'päris hea film'. Tõsi, noored Eesti meesnäitlejad lisasid kaasakiskuvale loole vajaliku energia ja karisma. Kopi või mitte, film töötas lõpuni. Pöial.

****

Ilmar Raag'i "Une Estonienne a Paris" (2012)

Saarlasest filmirežissööri esimene täispikk film peale "Klass" meeletut edu. Draama on eluline lugu inimsuhete konfliktsest natuurist, valikutest ja suhtumisest elusse. 89a vanusena lahkus tänavu filmis säranud prantsuse filmilegend Jeanne Moreau.

***

Thierry Demaiziere' "Rocco" (2016)

Adult movie legend (aka pornstar) Rocco räägib tööstuse tagatubades toimuvast, mõnel juhul lastakse kaamerapildil rääkida enda eest. Siin aga problem. Kogu dok tundus nagu lõpetamata ja sihitu käkk, mis oma potensiaalist jäi üüratult kaugele olenemata silmipööravast teemast.

*

Patty Jenkins'i "Wonder Woman" (2017)

Mina, kes ma olen tüdinenud neist praegusaja massidele suunatud koomiksifilmidest, otsustasin DC kuumima tšiikaga filmi siiski ette võtta. Kinodes lõi laineid, natuke funny oli ka, kuid suures pildis siiski mitte midagi üllatavat, lugu sisult tühi ja liialt pikk ning looklev, mis lõpuks tujult väsitas. No wonder, yes woman.

**

James Foley' "Fifty Shades Darker" (2017)

Möödunud aasta valentinipäeva paiku sai (ainult) kallima initsiatiivil vaadatud E.L. James'i ülimenuka novellitriloogia teist filmi. Kuigi kinoelamus top-notch (thx hon), oli film kohutav oma silmnähtavates vigades ning loo apaatsuses, mida oli dekoreeritud erootika ja idiootsusega. Jee, varsti kolmas film. Can't wait!

*

Andres & Katrin Maimik'u "Minu Näoga Onu" (2017)

Sügisel nägi kinodes uut fantastilist, kohati südamest humoorikat draamat, mille keskseks teemaks oli keerukad inimsuhted. Kõigil, kel jäi nägemata, soovitan lisada listi, kuna film oli üllatavalt elutruu ja harmooniline.

****

Rene Vilbre' "Röövlirahnu Martin" (2005)

Tegelikult juba mitmeid kordi nähtud, kuid jõulude paiku taas telerist näidatud (juhtumisi, kui minagi kasti ees olin) seikluskomöödia on mõnus lastefilm. Lustakas, samas moraalselt õpetlik lugu Vihula metsades näitas, milline oli elu eelmisel kümnendil, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem.. ja lapsed (veel?) mängisid õues.

***

Rainer Sarnet'i "November" (2017)

Viimaste aastate visuaalselt lummavaim film, mis Eestis toodetud. A.Kivirähk'i kuulsa "Rehepapp" ainetel tehtud film pakatab romantikast, mustast maagiast ja vanarahva tarkusest, sekka robustsemat huumorit ja esmaklassilist näitlejatööd. Priima!

****

Sean Menard'i "The Carter Effect" (2017)

Valik hilissügiseselt PÖFF-ilt ja etteruttavalt võin öelda, et ilmselt kavast mu lemmik. Olles jälginud mehe karjääri, tean kui kõva vend on Vince Carter. Kuid see taustu avav ja eksklusiivi pakkuv dok näitab, milline oli global superstari tegelik efekt Toronto'le millenniumi paiku.

*****

Sunday, November 26, 2017

Kathryn Bigelow' "The Hurt Locker" (2008)

Kümnendi esimesel Oscari-galal parima filmi kuldmehikese koju viinud põnevusdraama on fantast karakterthriller. Propagandistlik joon oli eemaldatud, keskenduti psüh-teemadele nagu mindset/relationship ja oh üllatust - mõjus slash toimis.

*****

Nick Cassavetes'e "The Notebook" (2004)

Kes ei teaks või poleks näinud toda romantilist draamat, mida peavad mitte ainult naised, vaid ka hulk mehi (jah, ka mina) üheks žanri silmapaistvamaks teoseks sellel sajandil. Film, mis tõi suurde mängu golden retriever Ryan Gosling'u, on algusest peale oma muinasjutulise keskkonna ja narratiiviga justkui unenägu, mida kõik on kord oma elu jooksul näinud. Aegumatu film.

****

Alan Parker'i "The Life of David Gale" (2003)

Viimaste sündmuste valguses, kus koopaoravad loobivad Kevin Spacey't käbidega, tuletaksin kõigile meelde, miks tema ründamine niivõrd palju kaja saab. Simple - kuna ta on lihtsalt fantastiline näitleja (eriti 90's). Love-hate vahel on jää õhuke. Nagu ka siin.

***

John Moore' "Flight of The Phoenix" (2004)

Seikluslik draama on remake 1965 aasta samanimelisest originaalist, mida ma kahjuks näinud ei ole. Samas olen seisukohal, et see on üks nendest filmidest, kus uus tulemine ei ole taganud tõusu ei loo sisus ega visuaalis. Vaadatav, aga unustatav.

**

Nigel Cole' "A Lot Like Love" (2005)

Kõrvalolev kollaaž alati vaimukast Ashton Kutcher'ist ja kenast kaasosatäitjast on romantilise komöödia üks tublimaid saavutusi. See ütleb nii mõndagi filmi sisu, kvaliteedi ja meelelahutusliku aspekti kohta. Lühidalt - nõrk. Skip.

*

Courtney Hunt'i "Frozen River" (2008)

Vahva on leida sõltumatuid filme, mis suudavad oma minimalistliku, kuid äärmiselt naturaalse keskkonnaga sind ilma suurema vaevata ümbritseda. Süžee, mis polekski nagu kirjutatud, vaid kusagil maailma nurgas on kaamera käima pandud, tuleb iseenesest. Kriminaalselt hea leid.

***

Walt Becker'i "Wild Hogs" (2007)

Metsikud orikad, lol. Kes ei mäletaks seda nüüdseks juba ka teleekraanil leierdatud rumalat seikluskomöödiat. Taolistele filmidele on oma kindel sihtgrupp olemas ning selle suurust ei maksa alahinnata. Ma sinna ei kuulu, aga naeran, kui asi on seda väärt. Lack of chemistry tho.

**

Peter Berg'i "The Kingdom" (2007)

Hindan väga režissööri käesoleva kümnendi põnevikke, kuid tema esimesed üllitised mind kaasa haarata ei suutnud. Kuningriik oli kahtlemata samm õiges suunas. Lähis-Ida pingekoldes aset leidev actionthriller oli mehelik meelelahutus, mille kogu potensiaal jäi siiski realiseerimata.

***

Steven Spielberg'i "Catch Me If You Can" (2002)

Peale sajandivahetust õnnestus ühel mõjukamal directoril ühte teosesse paigutada kahe põlvkonna tõenäoliselt silmapaistvaimad tähed. Lisaks super castile tegi filmi unustamatuks lausa sürreaalselt ergutav story, mis in fact, oli real life events. Classic.

****

Brett Harvey' "The Union: The Business Behind Getting High" (2007)

Dokfilm Kanada BC osariigi näitel, kuidas (ja miks) maailma üks võimsamaid taimi, kanep, on elukeskkonnas sõbralikus soosingus ning äri selle taga tulus ja liigub riikliku regulli poole. Aga milleks õppida nendelt, kes seda oskavad?

*****

Tuesday, October 31, 2017

Duncan Jones'i "Source Code" (2011)

Fantastiliselt kaasahaarav thriller, kus on märkimisväärselt ühendatud metsikult kiire-tempoline originaalulme ja huvitavate karakteritega tugev draama. Film on niivõrd kompleksne ja twisti-rohke, et patt oleks siinkohal midagi ette ära anda. Lihtsalt roll on & enjoy.

*****

John Crowley' "Brooklyn" (2015)

Kes on ammu igatsenud kvaliteetse romantilise ajastudraama järgi, siis see on film teile. Stiilne 50'ndate särav New York ning hallikas sume Iirimaa, traagiline armastusromaan ja kaunid tegelased, eesotsas rolli eest kätel kantud Saoirse Ronan'iga. Kaunis, kaunis film.

****

Tom McCarthy' "Spotlight" (2015)

Möödunud aastal parima filmi ja screenplay Kuldmehikese võitnud krimidraama oli küll võrratu filmikunst väga silmapaistvate (Mark Ruffalo!) osatäitmistega, kuid lugu ise mulle nii korda ei läinud kui enamikele. Miks? Raske öelda, ateistlikud vaated kahandavad isiklikult huvi teema vastu ja kas see kiriku pedoskandaal üllatas? Noup.

***

Tarsem Singh'i "Self/less" (2015)

Mind controlling theme on selle kümnendi sci-fi filmide üks läbivamaid aspekte ning siin on sellega astutud veel üks samm seni puutumata rajal. Originaalne, kuid kehv ja kohati häiriv delivery aga ainult näitas peituvat potensiaali. Shame, kuna New Orleans oli imeline.

**

Dan Berk'i & Robert Olsen'i "Body" (2015)

Filmini jõudsin läbi visuaalselt pilkupüüdva plakati, mis tekitas tunde, et tegu võib olla põneva thrilleriga. Kahjuks oli filmi poster parim osa kunstitükist. Õigemini, ainus kunstivääriline osa kogu tervikust. Ülejäänud trash.

*

Jaume Collet-Serra' "The Shallows" (2016)

Paradise beach? check. Surfing? check. Hot chick? check. Horror thriller? check. Filmi loogilisusvead (tõusud ja mõõnad) välja arvata, pakub Blake Lively one-woman show meeldejääva põnevusetenduse, kus keskseks on mitte shark vaid survival.

****

Stephen Daldry' "Trash" (2014)

Krimidraama viib meid koos 3 poisiga seiklema Rio de Janeiro hiigelprügilatele, slummitänavatele ja korruptsioonist lehkavatele ametkondadesse selles tegelikult päikselises ja fantastilises mägilinnas. Silmiavardav ja kaasahaarav lugu maailmast, millele sa muidu ei mõtle.

***

Atom Egoyan'i "The Captive" (2014)

Siinkirjutaja ühed lemmikud on (lumistes) väikelinnades toimuvad müstilised thrillerid, kuid kui tegijaks on Mr. Egoyan, on alati tegu disappointiga (TSH, DK, Chloe). Mina ja tema, me alustame nagu ühest punktist, kuid poole distantsi peal üks jookseb paremale, teine vasakule.

**

Ilya Naishuller'i "Hardcore Henry" (2015)

Venelasest videovisionäär sai suurema tuntuse nende paeluvate ja innovatiivsete musavideode produtseerimisega. Oli aja küsimus, millal tuleb taoline POV stiilis rets kvaliteetfilm. Võrreldes videodega on vinti veelgi juurde keeratud ja kuigi nautisin seda solid fast-paced ultraactionit, oli siiski tohutult väsitav meelelahutus isegi 1h30min juures.

***

Clint Eastwood'i "Sully" (2016)

Vanameistrite duo Eastwood-Hanks tõid ekraanile 2009a lennukatastroofi ning tegid seda nende karjääre iseloomustavalt - oivaliselt. Filmi vaadates ei meenunud intsidendi resultaat, kuid kui oleksin teadnudki, poleks see muutnud mu ekraanile naelutatud nägu. Top-notch delivery.

****

Wednesday, September 27, 2017

John Hughes'i "She's Having a Baby" (1988)

80'ndate teen comedy kuninga, varalahkunud John Hughes'i üks vähemtuntumaid teoseid. Etteruttavalt öelduna, ilmselt ka üks vähemtunnustatumaid teoseid. Arvasin, et olen Kevin Bacon'it pea igal pool näinud, kuid see film näitab värvikat näitlejat kui nooruspõlve silmapaistvat komöödianäitlejat. Armas kaasa, hughesilik mõnus retrovibe ja kümnesse soundtrack.

*****

Penny Marshall'i "Big" (1988)

Väikse mehe suur roll. Hollywoodi filmimaastiku top dog Tom Hanks'i läbimurdefilm, kus varajates 30-ndates mees mängis vapustavalt naljakalt noores teismeeas poisikest. Võib isegi väita, et see osa oli omakorda audition millelegi veel suuremale (Run, Forrest, ruuunnn!).

****

John Boorman'i "Hope and Glory" (1987)

Seikluslik ajaloofilm, mis paneb vaataja väikese inglise poisi silmadesse ning viib WWII aegsetele Londoni tänavatele. Film vaatab traagikale läbi lapsesilmade, tuues lauale olukorra elulisuse, samas mitte unustades tegelastele omast mängulisust ja emotsionaalsust. Solid draama. Zeppeline näeb ka.

***

Michael Radford'i "Nineteen Eighty-Four" (1984)

George Orwell'i kuulsa novelli põhjal valminud linateos, mille kohta öeldi omal ajal 'greatest marketing hook'. Peab veidi vett, kuna raamat olevat olnud võrratu (ise ei tea, Sõber ütles) just võrreldes filmiga (oleme mõlemad näinud). Jääb üle nõustuda.

**

Terrence Malick'i "Days of Heaven" (1978)

Vastuolulise režissööri repertuaaril olen varemgi peatunud ning seda nii kiitusega kui laitusega. Sellest viimasest ei pääse ka too film. Tuleb välja, et ainus mis minult kiita saanud, on mehe tagasitulekufilm, fantastiline "The Thin Red Line". Ülejäänud, sh varasemased teosed, jooksevad minust mööda. Käesolev hinnatud draama on üks nendest. Kohutavalt puine üllitis.

*


John Hughes'i "Weird Science" (1985)

Tollest mainitud Mr. Hughes'i kümnendist on mehel ette näidata tõelisi kuldfilme, kuid kõik ei saanud olla niivõrd coolid. Üks nendest on kahe nohiku teaduskatsetuslikest seiklustest rääkiv komöödia, mis oma jaburuses muutus pigem ruttu tüütavaks kui vaikselt huvitavaks.

**

Stuart Gordon'i "From Beyond" (1986)

Grupp teadlasi arendab välja Resonaatori nimelise masina, millega on võimalik näha tajutava reaalsuse piiridest väljapoole. Kas see õnnestub? Muidugi. Kas läheb nii nagu oodati? Muidugi mitte. Hard-core B-kati õudukas, mis oli rabavalt meelelahutuslik. Go late night!

***

Steven Spielberg'i "Close Encounters of The Third Kind" (1977)

Maailma ühe kuulsaima režissööri esimeste suuremate filmide hulka kuuluv kosmoseajastu draama oli hüpnootilise settingu ja psühhedeelse deliveryga äärmiselt paeluv vaatamine. Film pole kõigile, kuid kes usuvad, vaadaku.

****

Howard Deutch'i "The Great Outdoors" (1988)

Kohati hüsteeriliselt naljaka komöödia võtab hästi kokku pilt siin kõrval - laia naeratusega tondikütt Dan Aykroyd ja õnge otsas rippuv superkoomik John Candy. Kaunis järvistu, kus film üles võeti, lisab filmile veel rohkem good feeli. Perefilm lastega vaatamiseks.

***

Blake Edwards'i "Breakfast at Tiffany's" (1961)

Audrey Hepburn'i nime ja tema seksapiilset ikoonistaatust seostatakse just selle filmiga. Aga tolles romantilises NY draamas teeb ka tähelepanuväärse rolli paljude meeste silmis legend - Hannibal A-rühmast. Noor mees kunagi, kuid juba siis äss.

****