Sunday, March 22, 2020

Ergo Kuld' "Talve" (2019)

Eestlaste südametes armastatud O.Luts'u jutustuste põhjal valminud "Kevade", "Suvi" ja "Sügis" järjefilm, kus säravad super cast noorte näitlejatega, Mick Pedaja sound ja kaunis suvine Eestimaa. Humoorikas käsikiri töötab. Nostalgia ilmne. Taaskord meeldiv lisa Eesti filmile.

*****

Dexter Fletcher'i "Rocketman" (2019)

Biograafia Reginald Dwight'ist, mehest, kelle anne ja olemus joonistub filmis juba varakult välja ning kaasahaaravalt viib sind kaasa musikaalsele fantaasiarännakule, millel nimeks Elton John. Üllatusin, kui palju see show mulle meeldis. Põhjusteks briti golden boy Taron Egerton ning avatud kaardid ühe julgeima artisti loo jutustamisel.

****

Toomas Kirss' "Pilvede all. Neljas õde" (2018)

Eesti vast edukaima ja läbi aastate vaadatuima tv-seriaali tulevikus toimuv filmiprojekt ei ole film kunstilises mõttes, vaid sarja pikem osa. Ei ole ka mitte kõige õnnestunum, kuid paraku olen üks nendest meestest, kes kaasa kõrval "sattunud vaatama", st tegelased tuttavad ja lugu oli arusaadav.

***

James Cox'i "Billionaire Boys Club" (2018)

Tõsielulisel lool põhinev bizness-cum-crime draama on vaesemehe Wall Streeti Hunt, parimal juhul. Kuid ka sellest jääb asi pigem kaugele, liiga cringe ja hüplev lugu, et haaraks kaasa. Noored näljased kuked okeid, kuid egomaniac bossi-karakter Kevin Spacey' rollis ei toiminud. 90's Spacey was something else.

**

Shin'ichiro Ueda' "One Cut of The Dead" (2017)

Jaapani horror-comedy, kus võttemeeskond filmib zombie apocalypsi, mille ajal juhtubki zombie apocalyps, mille nad on ise salaja lavastanud. Äärmiselt segane ja jabur möll, mida ei viitsinud lõpuni jälgidagi (siiski tegin seda, kahjuks). Skip.

*

Fatih Akin'i "The Golden Glove" (2019)

Originaalnimega "Der goldene Handschuh" on fantastiline õõvahorror kunagi Hamburgis juhtunud mõrvadest. Audentne setting, retsid karakterid, seosetu dialoog ja võigas roim. Selle rariteetse žanri austajatele maiuspala. Ma päris 10't ei anna, kuid meenutan muigega.

***

Gail Mancuso' "A Dog's Journey" (2019)

Järjefilm 2017a menukile "A Dog's Purpose", kus näeme taaskord vahvaid doggosid andmas oma panust obv love-storyle jm seiklustele, mida elu ette viskab. Lustakad juhtumised ja konstantne feel-good factor teevad sellest komöödiast ideaalse date night või ka family time movie. Dogs are just the best!

****

Harmony Korine' "The Beach Bum" (2019)

Raju komöödia stonerist nimega Moondog, kes elab elu oma reeglite järgi. Peamiselt kaunil Miami beachil aset leidev lugu on pealtnäha sisutühi, kuid see vaib, mida Kuukoera rollis Matthew McConaughey väga edukalt edasi andis, oli funny and smooth. Worry less, live better.

***

Noah Baumbach'i "Marriage Story" (2019)

Tänavustel Oscaritel mitmes olulises kategoorias esindatud draama. Kuigi filmi ainsa O võitis supporting actress Laura Dern, siis leading rollides Adam Driver ja Scarlett Johanson viivad sind veenvale emotsionaalsele karussellile, mis paneb ilmselt paljud oma hetkeelu analüüsima ja mine tea, ehk ka ümberhindama. Omamoodi vaimukas, tõsiselt traagiline, kuid powerful acting wins here.

****

Sam Mendes'i "1917" (2019)

10 Oscarile kandideerinud ning lõpuks 3 (cinematography, visual effects, sound mixing) võitnud sõjadraama on jahmatav, raputav, unustamatu kogemus. Erakordselt tugeval Oscari-aastal jäi küll ilma mitmest põhikati võidust, kui see vähenda unikaalse one long-shot stiilis epic masterpiece'i väärtust. "1917" jookseb easily minu all-time war moviede top10 listi.

*****

Friday, February 21, 2020

Todd Phillips'i "Joker" (2019)

Joaquin Phoenix sai kauaoodatud kuldmehikese kätte ning seda teenitult. Auväärne kummardus filmiajaloo ühele parimale villainile esindub meeldejäävalt nii karakteri- kui story-buildinguga. Tume ja võimas elamus ideaalse settingu ja fantastilise soundiga. Huge props!

*****

Quentin Tarantino' "Once Upon a Time ...in Hollywood" (2019)

Tarantino' mälestused hääbuvatest Hollywood'i kuldaegadest on talle omaselt ülimalt stiilipuhas draama, millest ei puudu originaalsus. Slow pace, aga tema talendiaustajatele mesi moka peale. Brad Pitt, finally kuldmehike most cool sidekicki eest.

****

Jon Favreau' "The Lion King" (2019)

Legendaarse Disney joonisfilmi uusversioon on küll jalustrabava visuaaliga, näidates kuhu on animatsioon 25a jooksul jõudnud, kuid kahjuks originali särani ei küündi. Box-office hit siiski, üle pooleteise miljardi suisa. Lennukis vaadata fun. Simba häält teeb aga tema.

***

 Hans Petter Moland'i "Cold Pursuit" (2019)

Esimesed asjad esimesena - Liam Neeson is The Man! Seda ei muuda miski. Teiseks, vägivaldsed thrillerid on tema teema, lükka sekka väike revenga ja ongi Neeson-soup valmis. Paraku jäi see film puiseks ja segaseks, kuigi setting lubav.

**

Kim Nguyen'i "The Hummingbird Project" (2018)

Lugu kahest optilise kaabli treiderist, kes üritavad nahka üle kõrvade tõmmata oma endiselt ülemuselt, keda mängib värvitud peaga Salma Hayek. Just wrong. Kehv lugu, kohutav sooritus. Raske uskuda, et pildil paremal olev Alex Skarsgard mängis 2a varem lihastes džunglipoiss Tarzan'it, gf'ks Margot Robbie.

*

David Leitch'i "Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw" (2019)

Kiirete ja Vihaste saaga spin-off, mis väidetavalt nii mõnedki vana gängi liikmed marru ajas, kukkus välja täpselt selliselt nagu sa seda ette kujutad. Hardcore action ja speed, full macho mode ja comical one-liners. Puhas entertainment.

***

Jordan Peele' "Us" (2019)

Peale ülimenukat "Get Out" on tegu JP teise filmiga ning peab tõdema, et sellel mehel on sisu. Järjekordne äärmiselt intense, scary as shit ja põnevalt segadusse ajav üllitis, mis pakatab sümbolitest ning annab filmi jooksul rohkem kätte, kui keskmine vaataja märgata oskab.

****

Jay Roach'i "Bombshell" (2019)

Real-life story, kus Fox News'i paks ja rõve boss rüvetas ja alavääristas naisi, kes tahtsid karjääri teha. USA turu movie, muud maailma ei tohiks väga huvitada, kuid tõusev world-wide women power ütleb teistmoodi. Kenad naised rollides, pärliks imeline Charlize Theron.

***

Taika Waititi' "Jojo Rabbit" (2019)

Wau, Taika Waititi, aplaus! Värskelt parima kohandatud käsikirja Oscar'i võitnud multitalent, kelle varasemad teosed on juba omanäolised, vaimukad ja meeldejäävad. Kõik see kehtib ka Jojo kohta, lisaks mainiks suurepäraseid osatäitmisi. Võrratu filmielamus kõikidele.

****

Bong Joon Ho' "Parasite" (2019)

Ajalugu teinud ja Ocsari-galal enim ning suuremad kuldkujukesed võtnud revolutsiooniline meistriteos on film like no other. Nutikas, originaalne, muhe, hirmuäratav ja vastupandamatult kaasahaarav. Esimese non-english parima filmi auhinna saanud teos on minu poolt tugevalt soovitatud ilma igasuguste eelarvamusteta. Must-see cinema!

*****

Wednesday, January 29, 2020

Jaan Tootsen'i "Fred Jüssi. Olemise ilu" (2020)

Andrei J. Liimets oma filmivaatlusalal ütles, et tegu on parima kinodes jooksva Eesti filmiga. Sekundeerin. Üle 10 000 vaataja kogunud dokfilm Eesti looduse grand old man Fred Jüssi'st on fantastiline vaatlus inimese ja looduse suhtele. Legendaarne kuulaja annab meile õpetusi rohkem, kui me seda oodata oskame.

*****

Kenneth Lonergan'i "Manchester By The Sea" (2016)

Depressiivne ja traagiline small-town draama on võimas vaatamine. Casey Affleck'ile parima meespeaosa Oscar'i toonud rolli valu suisa ahastav. Directing ja setting toimiv. Emotsioonid tuntavad. Film, mis puudutab sügavalt.

****

Derek Cianfrance' "The Light Between Oceans" (2016)

Director Cianfrance' eelmiste filmide massive fännina jäi too melodraama tagasihoidlikuks. Vb puudus varasem originaallugude intensiivsus, kuid see armastusromaan põhineb samanimelisel novellil. Näppude vahele jäi siiski kaunis Austraalia rannik ning ilusad ja andekad Michael Fassbender ja Alicia Vikander, kes nüüdseks ka married.

***

Ethan & Joel Coen'i "Hail, Caesar!" (2016)

4x Oscari-võitjad, Coen Brothers, on alates 80'ndate algusest teinud mitmeid unustamatuid filme, millest mõnda tsiteerin vahel siiani. Mõnes neist on kaasa löönud ka pildil olev Josh Brolin. See mannetu komöödia aga listi ei pääse.

**

Nima Nourizadeh'i "American Ultra" (2015)

Pärast üle ootuste edukaks kujunenud "Project X" linastumist anti directorile suur summa (ca 28milli) järgmiseks filmiks. Kahjuks keerati kokku selline käkk, mille naljad on pehmelt öeldes rumalad, action jaburalt tobe ning tegelased sama kurvad nagu inimesed, kes sellele raha kulutasid. Skip.

*

Ewan McGregor'i "American Pastoral" (2016)

Suurepärase näitleja directorial-debut toob lavale huvitava 60's ajastul toimuva krimiloo ühe pere rõõmudest ja raskustest. Ewan + Jennifer on super match. Vaata, milline peab üks õige trailer filmile olema. Uudishimu tekitav, mitte 2min ümberjutustav.

***

Daniel Espinosa' "Life" (2017)

International Space Station'i pardal toimuv kosmosepõnevik oli üllatavalt põnev vaatamine. Kosmost näeb vähe, kuid salapärane eluvorm ning soliidsed tegelased kombineeritud pikkade ja ootamatute kaadritega hoiavad pinget algusest lõpuni. Kas pääseme? Peab ise vaatama.

****

Jared Hess'i "Masterminds" (2016)

"Napoleon Dynamite" lavastaja viimatine uus jobukomöödia oli tegelikult vaadatav ja ajas muigama rohkem kui korra-kaks, olenemata asjaolust, et Zach, Owen, Sudeikis, Wiig jt olid korralikud tohmanid. Easy entertainment, no pushing, just chill.

***

Chan-wook Park'i "Ah-ga-ssi" (2016)

"The Handmaiden" on Sarah Waters'i romaani mix Jaapani invasiooniga Koreas 20 sajandi alguses. Pööraselt kujuteldav ja naiivne, samas kiiretempoliselt põnev, sensuaalselt intiimne ja tumedalt lõbus. Erinevaid emotsioone ja kaasahaaravust pakkuv Korea film üllatab sind, kui sa sellele võimalusele annad ja ei kohku 2-poole h pikkuse ees.

****

Jeremy Corbell'i "Bob Lazar: Area 51 & Flying Saucers" (2018)

Wow! Eelmise aasta üks paeluvamaid vaatamisi. Seo open-mindness ja UFO temaatika omavahel ning ole valmis astuma kaugemale seni teatud uskumustest, avarda oma silmaringi ja teadmisi. Bob Lazar can't BS, right? Podcast siin.

*****

Tuesday, December 31, 2019

Anu Aun'i "Eia Jõulud Tondikakul" (2018)

Uut Eesti jõulufilmi nägi taaskord kinodes, telekates ning toda lumist ning meeleolukat perefilmi vaatavad jällegi tuhanded lapsed ja täiskasvanud. Ja mis seal salata, vaatasin isegi, kuna rõõmu ja lootust pole kunagi südames liialt palju. Armsad tegelased, naljakad juhtumised ja kaunis loodus + LL.

****

Priit Pääsukese' "Keti lõpp" (2017)

Paavo Piik'i poolt kirjutatud draama fiktiivsest fast food jointist, kus erinevad müstilised tegelased sisustavad Maiken Schmidt'i argiõhtut burgeriresto leti taga. Pikaldaselt kulgev lugu mõjub kummastavalt, kuid kipub venima stseenides, kus ootad mingit tegevust või liikumist selles suunas. Stiil samas lihtne ja toimiv. Halli ilma ja tuju film.

***


Steven C. Miller'i "Arsenal" (2017)

See on täpselt selline film, mida satud telekat klõpsides vaatama ning kuigi see tekitab sinus vastakaid tundeid, sa hakkad ikkagi vaatama, vb ka lõpuni. See on Nic Cage'i ja John Cusack'i praegune maailm.

**

Justin Curzel'i "Assasin's Creed" (2016)

Hats off to Michael Fassbender, kes peategelase rollis on talle omaselt silmapaistev ning on muljetavaldav, et mees tegi suurema osa oma võitlusstseenides kuulsa arvutimängu põhjal valminud actionfilmis. Kahjuks lugu nõrk. Mõned free fallid jms olid kihvtid, aga selles maailmas ise free roamida oluliselt ägedam.

*


Darren Aronofsky' "Mother!" (2017)

Tunnustatud thrillerdaja Mr. Aronofsky' õudus-sugemetega draama on oma sümbolitest kubinevas ja klaustrofoobses keskkonnas mõnusalt nahaallapugev jutustus. Keeruline ehk, kuid mulle kompleksne sisu meeldis. Scene loomiseks puudub score ehk muusikat pole crediteni. Cast superb, miss Lawrence super.

****

Ben Wheatley' "Free Fire" (2016)

70'ndate Bostonis, kuskil suures laohoones aset leidev 2 relviarmastava pundi omavaheline komplimentide vahetamine on settingus väga põnev lühiaction, kuid reaalsuses kippus veidi venima. Ei olnud nii vaimukas ka, kui treiler lubas. Fun, a kiirelt unustatav.

***

Alexander Payne' "Downsizing" (2017)

Pilti lähemalt vaadates näeb, et Matt Damon räägi näpu suuruse inimesega. Innovaatilises draamas on ta ise ka varsti selline ning asub elama vastavate inimeste keskkonda. Sotsiaalne satiir, mis filmipildis kohati huvitav, kuid storyna Mr. Payne' repertuaari nõrgim esitus.

**

Ruben Östlund'i "The Square" (2017)

Tunnustatud Rootsi directori viimane üllitis oli võõrkeelse filmi kategoorias nomineeritud ka Oscaritel. Must ja kummaline, samas veidi raju ja vaimukas, film võtab aega end kaasa haarata, kuid jõudes pildil kujutatud stseenini, ma võin sulle kinnitada, sa oled nõjatatud ekraanile ning see on see, mida sa sealt filmist kaasa võtad.

***

Sang-ho Yeon'i "Busanhaeng" (2016)

Lõuna-Korea filmid ei väsi mind üllatamast. Metsik action, heart-pounding pinge, judinaid tekitavad ehmatused ja õudusunenägusid tekitav horror. "Train to Busan" üks eelmise kümnendi ägedamaid zombiefilme. Sequel on the way!

****

Marta Pulk'i "Aasta Täis Draamat" (2019)

Aasta filmitiitel läheb Kinoteatri dokfilmile, kus noor Alissija-Elisabet jagas oma kogemusi aasta aega kestnud teatri üledoosist. Tüdruk oli aus ja ehe, huvitav ja avatud. Eksperimendist kasvasid välja inspireeriv lugu ja muudetud elu.

*****

Wednesday, November 20, 2019

Madis Reimund'i "Kastist väljas" (2019)

Konstantin Vassiljev - maestro, dirigent. Muusikaline paralleel Maardust pärit vene poisile, kellest sai eestlaste kangelane jalgpallis. Fantastiline isiksus oma tarkuse, tööeetika ja visadusega. Inspireeriv lugu, mis edasi antud lihtsas, kuid üliefektiivses kuvandis. Super!

*****

Priit Pääsuke' "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (2019

Raske on kritiseerida filmi, mille keskmes on keegi nii armastatud nagu seda on legend Tõnis Mägi. Ometi see portreefilm kõrgustesse ei sõida, kuna sisu on päris laiali kalduv. Enamus kaadreid on muidugi vahvad, Mäxi mõtted ja suhtluskeel lummavad ning muusika vaimustuv, kuid veidi jääb arusaamatuks selle teose mõte ja laiem vajalikkus. Nautisin siiski.

****

Paul Thomas Anderson'i "Phantom Thread" (2017)

PTA filmid on alati must-watch olnud. Ka tema viimatine polnud erand, kuid kahjuks tipptasemele ei küündinud. Liialt igav ja puine minu jaoks, kuigi imeline Daniel Day-Lewis võttis siingi õhku ahmima. Lihtsalt story ja setting polnud piisavalt mõjuvad.

***

Bryan Buckley' "The Pirates of Somalia" (2017)

Kollanokast ajakirjaniku Jay Bahadur'i samanimelisel raamatul põhinev põnevuslugu jääb kahvatuks. Marukahju, kuna keskkond ja temaatika on lubavad, kuid filmina ei suudeta seda kõike edukalt edastada. Raamat kindlasti parem.

**

Urmas E. Liiv'i "Kiirtee Põrgusse" (2019)

Uhkelt reklaamitud 'Eesti esimene täispikk õudukas' ajas petlikult ootused kõrgele. Raske ette kujutada, et meiemaal võiks midagi sellist tehta, aga eks selgeltnägemis- jms saated on oma jälje jätnud. Segane läbikukkumine. Kahju, hr. Liiv'i eelmine "Must Alpinist" oli winner.

*

Lynne Ramsay' "You Were Never Really Here" (2017)

Fantastiline Joaquin Phoenix. Põnev ja brutaalne krimiscript kadunud tüdrukutirtse otsivast, kuid ise vaimselt pahuksis olevast sõjaveteranist. Sünge olustik ja tume vaib. Kõik peaks nagu olema, aga film justkui jääbki aukudesse kinni ja ei tõuse lendu. Kahju, kuna Phoenix on super. Solid, aga väike kripeldus jääb.

***

Steven Soderbergh'i "Logan Lucky" (2017)

Soderbergh'i mõne aasta tagune kriminaerutaja on selle sõna vääriline. Dark plans and dark humour. Love it. Suurepärane cast feat. Tatum, Driver, Daniel Craig jt sobivad oma veidrikest rollidesse, lisades tihti dead-pan deliveryga vajaliku audentse nüansi.

****

Stan Lathan'i "Dave Chapelle: Sticks & Stones" (2019)

Legendaarse stand-up koomiku uus tuur, millega ta üle USA käib ja jänkisid naerutab. Konkreetne show üles võetud Atlantas, kus naljade kontseptsiooni arvestades ilmselt ongi Chapelle-publik. Mehe koomiline presentatsioon, lai  naeratus ja iseloomulikud naljad kohati vahvad. Osa ei haaranud üldse (celeb bs) jms.

***

Paul Feig'i "A Simple Favor" (2018)

Herr Feig saab suure propsi "The Office" directitud osade eest, tema filmid aga seni külmaks jätnud. Kuniks ta recruitis oma uude krimikomöödiasse need 2 kena ja karismaatilist chickki, kelle omavaheline energia kombineeritud loo põnevuse ja stiilsusega annavad filmile ootamatu elu. Üllatus.

****

Ivar Jurtšenko' "Mäed, mida polnud" (2018)

Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Eesti pedaalivad mägikotkad. Imeline vaade kahe mitte ainult füüsilisi mägesid ületavate mehe sisemaailma. Ausus, sihikindlus, töökus, võitlus - kõik selle on Iff ainulaadselt üles leidnud ning sidunud paeluvaks vaatamiseks. Karmid mehed, respekt!

*****