Wednesday, September 27, 2017

John Hughes'i "She's Having a Baby" (1988)

80'ndate teen comedy kuninga, varalahkunud John Hughes'i üks vähemtuntumaid teoseid. Etteruttavalt öelduna, ilmselt ka üks vähemtunnustatumaid teoseid. Arvasin, et olen Kevin Bacon'it pea igal pool näinud, kuid see film näitab värvikat näitlejat kui nooruspõlve silmapaistvat komöödianäitlejat. Armas kaasa, hughesilik mõnus retrovibe ja kümnesse soundtrack.

*****

Penny Marshall'i "Big" (1988)

Väikse mehe suur roll. Hollywoodi filmimaastiku top dog Tom Hanks'i läbimurdefilm, kus varajates 30-ndates mees mängis vapustavalt naljakalt noores teismeeas poisikest. Võib isegi väita, et see osa oli omakorda audition millelegi veel suuremale (Run, Forrest, ruuunnn!).

****

John Boorman'i "Hope and Glory" (1987)

Seikluslik ajaloofilm, mis paneb vaataja väikese inglise poisi silmadesse ning viib WWII aegsetele Londoni tänavatele. Film vaatab traagikale läbi lapsesilmade, tuues lauale olukorra elulisuse, samas mitte unustades tegelastele omast mängulisust ja emotsionaalsust. Solid draama. Zeppeline näeb ka.

***

Michael Radford'i "Nineteen Eighty-Four" (1984)

George Orwell'i kuulsa novelli põhjal valminud linateos, mille kohta öeldi omal ajal 'greatest marketing hook'. Peab veidi vett, kuna raamat olevat olnud võrratu (ise ei tea, Sõber ütles) just võrreldes filmiga (oleme mõlemad näinud). Jääb üle nõustuda.

**

Terrence Malick'i "Days of Heaven" (1978)

Vastuolulise režissööri repertuaaril olen varemgi peatunud ning seda nii kiitusega kui laitusega. Sellest viimasest ei pääse ka too film. Tuleb välja, et ainus mis minult kiita saanud, on mehe tagasitulekufilm, fantastiline "The Thin Red Line". Ülejäänud, sh varasemased teosed, jooksevad minust mööda. Käesolev hinnatud draama on üks nendest. Kohutavalt puine üllitis.

*


John Hughes'i "Weird Science" (1985)

Tollest mainitud Mr. Hughes'i kümnendist on mehel ette näidata tõelisi kuldfilme, kuid kõik ei saanud olla niivõrd coolid. Üks nendest on kahe nohiku teaduskatsetuslikest seiklustest rääkiv komöödia, mis oma jaburuses muutus pigem ruttu tüütavaks kui vaikselt huvitavaks.

**

Stuart Gordon'i "From Beyond" (1986)

Grupp teadlasi arendab välja Resonaatori nimelise masina, millega on võimalik näha tajutava reaalsuse piiridest väljapoole. Kas see õnnestub? Muidugi. Kas läheb nii nagu oodati? Muidugi mitte. Hard-core B-kati õudukas, mis oli rabavalt meelelahutuslik. Go late night!

***

Steven Spielberg'i "Close Encounters of The Third Kind" (1977)

Maailma ühe kuulsaima režissööri esimeste suuremate filmide hulka kuuluv kosmoseajastu draama oli hüpnootilise settingu ja psühhedeelse deliveryga äärmiselt paeluv vaatamine. Film pole kõigile, kuid kes usuvad, vaadaku.

****

Howard Deutch'i "The Great Outdoors" (1988)

Kohati hüsteeriliselt naljaka komöödia võtab hästi kokku pilt siin kõrval - laia naeratusega tondikütt Dan Aykroyd ja õnge otsas rippuv superkoomik John Candy. Kaunis järvistu, kus film üles võeti, lisab filmile veel rohkem good feeli. Perefilm lastega vaatamiseks.

***

Blake Edwards'i "Breakfast at Tiffany's" (1961)

Audrey Hepburn'i nime ja tema seksapiilset ikoonistaatust seostatakse just selle filmiga. Aga tolles romantilises NY draamas teeb ka tähelepanuväärse rolli paljude meeste silmis legend - Hannibal A-rühmast. Noor mees kunagi, kuid juba siis äss.

****

Tuesday, August 29, 2017

F. Gary Gray' "Straight Outta Compton" (2015)

NWA üürike, kuid silmipimestav tähelend LA karmimast hood'ist on muusika žanri piibli üks peatükke. Dr. Dre, Ice Cube, Eazy-E jt on legendid ja too musikaalne biograafia on respekt neile. Kõigile, kes armastavad hip-hop & rap muusikat, must watch.

*****

Ryan Coogler'i "Fruitvale Station" (2013)

Tõsielul põhinev hinnatud draama käsitleb endas usa-s levinud politsei põhjendamatut vägivalda noorte mustade meeste vastu. Konkreetsest loost saab lugeda siit. Mõned ajad tagasi ise Oaklandis Fruitvale'i jaamas BART-ilt maha astudes tabas uitmõte, et sellest on ju film. Ja veel milline.

****

Jean-Marc Vallee' "Demolition" (2015)

Olles nautinud režissööri eelnevaid filme, ei jätnud mind külmaks ka too draama. Üheaegselt muigavalt humoorikas kui eluliselt traagiline, pakkus film soliidse elamuse peaosas suurepärase Jake Gyllenhaal'iga. Mainitud varasemate teosteni ei tõusnud, kuid palju puudu ei jäänud.

***

Paul Feig'i "Spy" (2015)

Hollywood on tootnud järgmise koomilise actionfilmi, mida on üritatud kujundada võimalikult britilikus võtmes (et olla cool). Ei tea, nagu moosisaiale määriks veel ketšup-sinep peale. Pigem ei teeks. Muidu meelelahutus lihtsas võtmes. Mõned stseenid olid haha, kuid sisult tühi. Kestvaid emotsioone ei tekitanud.

**

Duncan Jones'i "Warcraft" (2016)

Populaarse videomängu World of Warcraft põhjal tehtud fantaasiafilm oli eelmise suve kinode big bust. Maksis ropult, feilis ropult. Kolossaalne teostus, kuid kaasa haarata ei suuda. Nagu vaataks midagi, mida oleks juba kunagi näinud ning see juba siis ei meeldinud. Skip.

*

Chris Weitz'i "A Better Life" (2011)

Päikselise LA slummides toimuv draama viib meid gängikultuuri ja immigratsooniprobleemide maailma, kus igapäev on olelusvõitlus pilvelõhkujate taustal. Karmilt hea film. Alahinnatud ja vähetunnustatud. Demian Bichir peaosas kandideeris rolli eest kuldmehele, paraku ei saanud, kuid siin filmis on ta kahtlemata winner.

***

Kevin Goetz'i & Michael Goetz'i "Scenic Route" (2013)

Kui tahad õhtuks: 1) lühikest 2) põnevat 3) minimalistlikku 4) ootamatut 5) kõrbekuuma thrillerit, siis see on sinu film. Oli hea, kuid lõpp lisas mõnusa twisti, mis tegi filmi väga heaks.

****

 Ryan Gosling'i "Lost River" (2014)

Naistelemmikust A-cat actor Mr. Gosling'i (mitte pildil) filmi debüüt kaamera taga oli põneva plotiga lugu, mis kahjuks ei deliverdanud oma potensiaali. Mõjutused mehe varasematest töödest Mr. Refn-iga olid ilmsed, kuid selginemise asemel hoopis tumendasid pilti. Lost cause.

**

John Stockwell'i "Kid Cannabis" (2014)

Naljakalt meelelahutuslik, samas seikluslikult kaasahaarav tõsielu film usa-kanada piiril savuäri ajanud noorukitest. Mõni stseen filmis kuld (nod to John C. McGinley) ja need jäävad ka eredalt meelde. Lugu mitte just pikalt, kuid fun oli siiski.

***

Matt Ross'i "Captain Fantastic" (2016)

Kel õnnestus eelmine aasta kinodes seda gem'i vaadata, ilmselt nõustuvad minuga, et taolisi filme peaks rohkem olema. Vaimukaid draamasid, mis avardavad maailmapilti ning panevad mõtlema kastist välja. Mõtlema elu ja valikute peale. Ka siin toon special performance välja ja selleks kapten fantastic ise - Viggo Mortensen.

****

Tuesday, July 25, 2017

Jean-Marc Vallee' "Wild" (2014)

Draama viib meid koos Reese Witherspoon'iga rändama läbi kolme US lääne-ranniku osariigi kulgevale Pacific Crest Trail'ile pakkudes imelist loodust ja metsikut seiklusjanu. Vahele ilmnevad flashbackid seovad filmi sügavaks ja traagiliseks redemption journeyks. Kinoelamus kauni kaaslasega oli meeldejääv.

*****

Boaz Yakin'i "Max" (2015)

Mis saaks ühel õdusal filmiõhtul paremini meelt mööda olla kui lustakas koerafilm? Max on äärmiselt truu ja nutikas saksa lambakoer, kellesse kiindumine võtab nii umbes 2 sekundit. Muu on juba pudipadi, kuid plussiks tuleb parajalt kaasahaarav ja südant soojendav seikluslugu. Õnneks oli ka seda.

****

Jon M. Chu' "Now You See Me 2" (2016)

Müstilise maagiaga ja võrratute efektidega rabanud avafilm pakkus nauditava elamuse, kuid taoliste trikitajate jaoks on üllatusmoment ühekordne. Siingi punniti kõvasti, et mitte kohe kaljult alla kukkuda ning seda ka suudeti. Solid, but let the horsemen ride to the sunset now..

***

Paul Feig'i "The Heat" (2013)

Kinod armastavad möllukomöödiaid, mille turundus on keeratud üle võlli, et olenemata sisust, vooriks rahvast saalidesse nagu murdu. Tolle naljafilmiga nii läkski. Mõned stseenid olid humoorikad (Melissa McCarthy ropp suu ja Bostoni aktsent), mõned ns kaunid (still milf Sandra Bullock), üldpilt selline 'jah, nagu ikka'.

**

Jon Watts'i "Cop Car" (2015)

2 poisikest lasevad vehkat mendiautoga, millele ihub hammast väikelinna sheriff. Tundub põnev plot, kuid kohe major issue - nimelt Kevin-on-Peekon (sry Kevin Bacon) on cool af nagu alati, kuid poisud on maailma rumalaimad 10-aastased ja see võtab loolt ka audentsuse ja usutavuse.

*

Jaume Collet-Serra' "Non-Stop" (2014)

Klaustrofoobses lennukisalongis võtab Liam "The Boss" Neeson taas vastu saatusliku telefonikõne ning siis peaks juba koitma, et tulemas on põnev kassi-hiire mäng, mis lõpeb sellega, et helistaja oleks soovinud valida mõne muu numbri, kuhu helistada.

***

John Wells'i "Burnt" (2015)

Tipprestorani köögipoolt lahkav ja ka köögitagusesse piiluv draama avab selle omaette maailma tahkusid, kuid kahjuks mitte väga veenvalt. Kuigi Bradley Cooper'i impulsiivne näitlemine gordonramsayliku peakokana oli kohati nauditav, oli jant tema ümber arusaamatu. Film kannatas seetõttu ja teps mitte pikemaks meelde ka ei jäänud.

**

Nicolas Winding Refn'i "Only God Forgives" (2013)

Pimedas Bangkok'is värviliste tulede saatel aegluubis kulgev krimidraama võtab justkui järje üle Refn-Gosling duo eelmiselt projektilt (fantast "Drive"), kuid jääb oluliselt kahvatumaks (ka Ryan räägib veel vähem - 17 rida kokku). Like tho.

***

Guy Ritchie' "The Man from U.N.C.L.E." (2015)

Teravmeelselt vaimukas ja vastupandamatult stiilne briti actionkomöödia, mis viib koos nutikate ja pilkupüüdvate tegelastega ringreisile Euroopasse  pakkudes kärtsu, mürtsu ja ka romanssi. Win for GR, license to sequel approved.

****

Neil Burger'i "Limitless" (2011)

Film seisis mul aastaid puutumatuna, kuid lõpuks jõudis kord tolle müstilise põnevikuni ning mõte oli ainult üks - oleks teadnud, poleks film nii kaua ootel olnud. Hämmastav vaatamine oma kaasahaaravusega, paeluva sisu ja piiritute mõtterännakutega. Go!

*****

Monday, June 26, 2017

Ron Shelton'i "White Men Can't Jump" (1992)

Kõikide kossusõprade wet dream, hustling streetball päikselisel California rannikul. Tempokas spordifilmis leidub nii briljantset komöödiat kui tugevat draamat, keskmes säriseva sideme loovad unustamatu one-two Sidney ja Billy.

*****

Woody Allen'i "Celebrity" (1998)

Üks kümnest Woody 90's movie'dest, mis sattus minu valikusse pildi epitsentris paikneva Leo tõttu. Mustvalgetes toonides Hollywoodi melust rääkivas, tragikomöödia sugemetega draamas toimub palju, kuid korda läheb vähe. Mind huvitasid paljud coolid cameo rollid, üheks neist ainult 10 min ekraaniaega saanud Leo tormiline tähetund.

***

Kevin Smith'i "Dogma" (1999)

Tuntud jäähoki- ja koomiksifänn, newjerseylane Kevin Smith on oma 90'ndatel kirjutatud ja lavastatud originaalsete noortekomöödiatega jõudnud kultuslavastaja staatusesse. Põhjusega. Keskmisest müstilisem "Dogma" aga jäi minu jaoks säratuks.

**

Chuck Russell'i "Eraser" (1996)

Sa ei saa olla lihtne mees, kui su nimi on John "Kustutaja" Kruger, ning Arnie seda kahtlemata ei ole. Film on classic Schwarz - hard core macho, kes viskab epic one-lainereid, protectib pilkupüüdvat näkki, käsitleb high-tech raskerelvastust at ease ning omab suuremat õiglustunnet, kui kogu movie bunch kokku.

***

Agnieszka Holland'i "Total Eclipse" (1995)

Looklevas draamas, kus vaagitakse üleeelmisel sajandil elanud kireva elusaatusega ja põrgulike elukommetega luuletajate nii intiimseid kui artistlikke jauramisi, oli igav vaatamine. Nice acting Leo, kuid film totaalne kaotus.

*

William Friedkin'i "Blue Chips" (1994)

90-ndatest leiab veel mõnusaid pärle ning seda ka spordifilmide hulgast. Nick Nolte poolt mängitud ekstentriline coach haarab oma energiaga ühes, Shaq'i poolt  mängitud talent lisab mõnusa vaibi ja koomilisuse muidu ettenägelikku, kuid siiski nauditavasse draamasse.

****

Randall Wallace' "The Man In The Iron Mask" (1998)

Alexandre Dumas' kuulsate romaanide ainetel tehtud suurfilm on võrdlemisi solid edulugu, kuid jäi tolle aja teiste suurfilmide varju olenemata silmipööritavast castist feat. King Louis XIV, D'Artagnan ja 3 musketäri.

***

Kevin Smith'i "Clerks." (1994)

Komöödia, mis tõi Kevin Smith'i areenile ning aplodeerides võib öelda "what an entrance". Kogu film on kahe väikepoe müüja vestlused värvikate klientide, sõpradega ning omavahelised elulised dialoogid teemadel suhted, naised, filmid, hoki, unistused jne. Hilarious stuff!

****

Kevin Smith'i "Mallrats" (1995)

Kevin Smith'i järgmine noortekomöödia, kus hakkas välja kujunema tema karakteritest koosnev maailm, kus omavahel seost omavad tegelased esinevad episoodiliselt erinevates filmides. Antud filmis aga põhitegelased nii sümpaatsed ei olnud, mistõttu ei tekkinud ka entusiasmi nende seiklustele kaasa elada ning lõpuks hakkas ka väsitama.

**

Kevin Smith'i "Clerks II" (2006)

Kevin Smith proovis vahepeal ka rohkem hollywoodilikku filmikunsti, kuid naasis oma juurte juurde "Clerks."-i järjefilmiga, kus heroduo Dante ja Randal on tööl fast food ketis. Aeg on edasi läinud, kuid kas ikka on? Sisuliselt jätkab film sealt, kus 12a varem alustati, st vaatajate lõbustamisega läbi pisarateni naerutavate stseenide.

****

Friday, May 19, 2017

Juan Jose Campanella' "El Secreto de Sus Ojos" (2009)

Argentina masterpiece. Imeline müstilisusest ja audentsusest pakatav draama, mille tugev romantiline külg seob filmi kompaktseks tervikuks, mis vaevalt ühegi vaataja külmaks jätab. Fantast dialoog, karakterite värvisus, üllatusi pakkuv script ja supper režii. Perfect cinema.

*****

John Hillcoat'i "The Road" (2009)

Post-apokalüpsi filme on varemgi tehtud ja tehakse edaspidigi, kuid vähesed suudavad küündida "Raja"-tasemini olles niivõrd minimalistlikud loo ja tegelaste osas, samas haarates vaatajat oskuslikult oma kaosuslikku maailma. Open-world comp game'de inspiratsioon. Seiklusdraama hilisesse õhtusse.

****

Troy Duffy' "The Boondock Saints II: All Saints Day" (2009)

10a varem linastunud esimene film oli fantastiline Boston-Irish gangster action. Järjefilm celebreitis küll samu sümpaatseid tegelasi, kuid filmist puudus tollane flow and glow. Solid piece karmimat meelelahutust, kuid kes on näinud esimest filmi, teab millest ma räägin.

***

Trent Cooper'i "Father of Invention" (2010)

Ei saa salata, filmi vaatamise põhjusteks olid näod kõrvaloleval pildil. Kevin Spacey oma näitlejatalendi tõttu, Camilla Belle ka oma talendi tõttu hmm. Okei, komöödia pisut ajab naerma, tõsiselt võttes pigem nutma.

**

Lars von Trier'i "Antichrist" (2009)

Vastuolulise taanlase Mr. Trier'i kompleksne horror-draama ei ole lihtne vaatamine. Esiteks on loo keerukus ja fantaasiaelemendid põimitud nii, et hetkekski ei tohiks valvsust kaotada, muidu võib kaduda ka järg ning huvi. Teiseks osade stseenide brutaalsus, mis võib tekitada nihelust kuni füüsilise valuni.

*

Jacques Audiard'i "Un Prophete" (2009)

Hinnatud ja sh parima võõrfilmi Oscarile kandideerinud Prantsuse vangladraama on pikk ja looklev meestefilm, mis pakub nii ergutavaid kui imalamaid stseene. Plussiks on kuigivõrd sümpaatse peategelase kesksus ja uue kultuuriruumi avarus.

***

Lee Daniels'i "The Paperboy" (2012)

Nimekate staaridega packitud cast ning fancy poster tõmbasid tähelepanu tollele thrillerile, kuid film ise oli päris kentsakas ning seda mitte heas mõttes. Arusaamatu ohkiv jant, millel olid küll mõned omad hetked, kuid tundus sama fake kui Nicole Kidman'i hooker-look.

**

Jeff Nichols'i "Mud" (2012)

Absoluutne kvaliteetdraama on unikaalsete karakterite, fantastilise filmi editiga, Arkansase metsiku looduse ning nagu ühe tegelasena osaleva Mississippi jõega väärt vaatamine. Matthew McConaughey peaosas näitab, miks ta on üks käesoleva kümnendi säravamaid föönikseid. See on omanäoline film, mis võib vaatajaga jääda pikemaks.

****

Chris Buck & Jennifer Lee' "Frozen" (2013)

Oscareid võitnud, kinokassades rahauputust teinud ning paljudele väikestele mudilastele uusi kangelasi toonud animatsioon on siiani vast käesoleva kümnendi üks mõjukamaid omas žanris. Väljendub see nii teleekraanil kui kaubandusmaailmas, kus Disney nopib tõenäoliselt tänapäevalgi veel suuri kopikaid. Fav tegelane oli kahtlemata naljasuu Olaf, kes vääriks lausa oma multikat.

***

Josh Boone'i "Stuck In Love" (2012)

Armastusest erinevates vormides, vanustes ja variatsioonides. Suhetepuntra lahtiarutamine töötab, kuna filmis on teravmeelset huumorit, meeli rõõmustavat romantikat ning mõtlema panevat temaatikat. Lisaks 1) naisnäitlejad on oma haavatavuses kütkestavad 2) soundtrack annab extra feel good touchi. Check it out.

****