Tuesday, June 19, 2018

Oliver Remma' "Nälg" (2018)

Youtube'i kanali "THE AESTHETIC PROJECT" vedamisel ilmunud dokfilm kulturismimaailma telgitagustest ja sellest, kui telki alles pannakse püsti. Karismaatiline subjekt ümbritsetud sisukate vaheintervjuude ja emotsionaalsete teekonnakaadritega nii jõmmist kui köögist. Aus, näljane!

*****

Moonika Siimets' "Seltsimees Laps" (2018)

Eesti100 raames valminud draama armastatud kirjaniku ja luuletaja Leelo Tungal'i lapsepõlvemälestustest retsidiivse stalinliku režiimi alguses. See on lugu, mis jätab külmaks väheseid oma eestlasliku lihtsuse, ühiste läbielatud ajastuemotsioonide ja lapseliku siirusega. Kaunis film, aga isiklikult lemmikute listi ei paigutu.

***

Lasse Hallström'i "A Dog's Purpose" (2017)

Kõik, kes armastavad koeri, armastavad seda filmi (mina ka!). Seikluslik ja rõõmsameelne, kohati kurb, kuid üdini positiivne. Koera rollile inimese elus uue lähenemise andev perefilm teeb seda läbi mitme vahva (koera)silmapaari, kes kujundavad erineval määral ühe noormehe elu. Dogs are the best!

****

Baltasar Kormakur'i "Everest" (2015)

Seikluspõnevik kulmukergitava casti ja fantastilise locationiga Džomolungma näol. Kahjuks visuaalselt võimas vaatepilt kätkeb endas mitmeid ülevõlli stseene, mis niigi raskelt jälgitava sahmimise ebameeldivalt tüütuks muudavad. Could have been great.

**

Andrejs Ekis'e "Svingerid" (2017)

Eelmisel aastal Lätis, tänavu Eestis kohaliku versioonina linastunud komöödia oli tegelikult päris halb film, kuid samas ei saa vaadata kõrvale asjaolust, et meelelahutuslik aspekt oli naeruväärselt kõrge. Maakeeli - sageli lõkerdasin naerda kas mõne veidra dialoogi või situatsioonikoomika peale. Lugu hüsteerika, teostus kasin, kuid cast ja fun factor toovad napilt pointsid koju.

***

Nicholas Stoller'i "Neighbors 2: Sorority Rising" (2016)

2014a film "Neighbors" tuli Seth Rogen'i ja Zac Efron'iga ning pakkus lõbusat vahepala, tootis ka hästi ja tulemuseks mõistagi järg. Pikemalt peatumata, kui kavatsed vaadata, siis ainult esimest.

*

Matthew Vaughn'i "Kingsman: The Golden Circle" (2017)

Järjefilmide teemal jätkates - naabrid õppige! Esimene Kingsman-movie oma naiivses stiilsuses tabas kümnesse ja õnneks teine film suutis latti hoida ning ei kulunud ära. Permission to no 3 granted. Movie night recommend.

****

Cameron Crowe' "Aloha" (2015)

Kui ei teaks, et tolle romantilise (komöödia) draama stsenarist ja režissöör on hinnatud CC, ei usuks. Härra on Hawaii'l päikesepiste vist saanud selle kirjutamise ajal. Bradley Cooper on oma teatud headuses, kuid muu tema ümber keerlev stoori on ebahuvitav ja tuim. Skip, aloha!

**

Tom Tykwer'i "A Hologram For The King" (2016)

Musta huumoriga vürtsitatud koomiline satiir, kui nii võib väita, aga täpselt Tykwer'i loomingut sildistada polegi mõtet. Lugu polnud küll top-notch, kuid Tom Hanks taas fantastiline. One-man show.

***

Damien Chazelle' "La La Land" (2016)

Modernne romantiline muusikal LA kõrvetava päikese/tähise taeva all. Tähesära jagub filmis kõvasti. Naiste ja meeste lemmik Ryan Gosling ning meeste lemmik Emma Stone formeerivad taaskord perfect screen couple'i. Laulud küll mind ei haaranud, kuid melanhoolne lugu ja vaimustav visuaalne setting oli jällegi kohati rabav. Võitis palju kuldmehikesi, kritiseeriti ka palju, kokkuvõttes siiski sõõm värsket õhku.

****

Thursday, May 24, 2018

Brett Morgen'i "Cobain: Montage of Heck" (2015)

Minu eelmise aasta lemmik muusikadokfilm. Legendaarse Nirvana frontman Kurt Cobain'i varalõppenud eluhetki, alates lapsepõlvest kuni traagiliste sündmusteni 90'ndate alguses, joonistab film läbi salapäraste sürranimatsioonide, 'kaamera-taga' salvestiste ja lihtsalt fantastilise muusikaga.

*****

George Miller'i "Mad Max: Fury Road" (2015)

Kaasakiskuvalt hullumeelne ja visuaalselt raju - lühikirjeldus ca 80's paiku esmakordselt ilmunud post-apokalüpsi järgsel tühermaal aset leidvale olelusvõitlusele. Comeback film oli meeletu success, Tom Hardy juba signitud veel kolmele filmile.

****

George Tillman Jr'i "The Longest Ride" (2015)

Romantiline draama pakub mitte ainult ühe erootiliste kaadritega vürtsitatud, vaid lausa kaks armastuslugu, mille üle vaatajad saavad paralleelselt otsida seoseid ja ühendusi. Pole midagi jahmatavat, on üle 90% safe pick movie nightiks.

***

Noel Clarke' "Brotherhood" (2016)

Inglise filmilavastaja viimane kolmas instalment seerias "Kidulthood" (2006), "Adulthood" (2008). Kui nood kriminaalsed noortefilmid pakkusid oma eheda brititänavakultuuriga huvi, siis uus väljalase oli pigem kurb lõpp saagale, mis nkn oli jäänud juba unustuse jõele.

**

Gary Ross'i "Free State of Jones" (2016)

USA kodusõja aegadel ja ühe mehe heroiliste tegude ainetel vändatud verine ajaloofilm imponeerib eelkõige usa publikule. Sood, metsad, farmid loovad seiklusliku möllu jaoks ideaalse settingu, mida komplementeerib M.McConaughey intensiivsus.

***

Edward Zwick'i "Jack Reacher: Never Go Back" (2016)

2012 aastal meeldivalt üllatanud Tom Cruise'i järjekordse special agendi põnevik oli suur õnnestumine, kuid järjefilm ei pakkunud kaugeltki taolist kavalust ja pinget. Mõni võib jääda ka lihtsalt üheks heaks filmiks, eksju?!

**

Jon Favreau' "The Jungle Book" (2016)

Kuulsal Rudyard Kipling'u romaanil põhineva džunglilaps Mowgli seikluste tohutult modernne uusversioon - vapustav animeeritud maailm, kus ainus reaalne tegelane on noor hindulaps, lisaks 3D formaat ning disnilik lapsemeelne ülesehitus. Kõik eeldused, et kinos miljard teenida. Nii ka läks. Lastega vaatamiseks easy.

***

Ericson Core' "Point Break" (2015)

Fantastilise 90's samanimelise actionpõneviku remake on pehmelt öeldes kahvatu originaaliga. Never ever ever choose a remake. Mida mul oli öelda the real "Point Break"i kohta, otsi blogist. Tolle kohta aga võid samahästi vaadata suvalisi extreme sports videosid ka youtubest.

*

James Mangold'i "Logan" (2017)

Kuigi plahvastuslikult võimas action ja pisut segane lugu hoidsid filmi juures ärevana, ei haaranud mind endaga niivõrd kaasa. Põhjused peituvad ilmselt asjaolus, et pole näinud ühtegi X-meeste ega varasemat Wolverine filmi. Like tho.

***

Sam Mendes'e "Spectre" (2015)

Viimane James Bond'i film jätkas sealt, kus suurepärane "Skyfall" aastal 2012 lõpetas. Daniel Craig on minu silmis fenomenaalne valik 007 karakterit kehastama, seetõttu pisut kurb, et järgmisel aastal ilmuv "Bond 25", Craig'i viies film, võib jääda andeka briti viimaseks kuulsa MI6 agendina. See aga tulevikumuusika. Praegu on "Spectre" näol Bond'i ajastus vääriline järg käimas ja soovitan näppu pulsil hoida.

****

Tuesday, May 1, 2018

Richard De Aragues'i "TT3D: Closer To The Edge" (2011)

Adrenaliinist purskav 3D-dok viib meid legendaarsele TT võidusõidule Mann'i saarel, kus tuliseid kaherattalisi valitsevad kitsastel külateedel mehed elumotoga - just because you're breathing, does not mean you're alive.

*****

Louie Psihoyos'i "The Cove" (2009)

Kasutades moodsat under-cover filmimistehnikat, paljastab dokfilmiga nullist kuldmehikese võitjaks kerkinud režissöör šokeerivaima tõe jaapanlaste näilisest delfiiniarmastusest. Kes ei tea, jätan ütlemata ja soovitan vaadata, kuid lähene ettevaatlikult. Reaalsus, mis maailmas kõik toimub, on karm.

****

Adam Green'i "Frozen" (2010)

Külmas lumises keskkonnas toimuvate thrillerite suur austaja siinpool. Kriteeriumile täpselt vastav film teisel pool. Perfect match'i siiski ei tekkinud, kuigi setting (pime tuba ja bedsurf) oli olemas. Karakterid võinuks silmapaistvamad olla, kuid õnneks püsis film lõpuni ärevana.

***

Tony Scott'i "The Taking of Pelham 123" (2009)

Legendaarse T-Scott'i eelviimaseks filmiks jäänud remake 70-ndate pingelisest actionfilmist NYC hämarates metroodes. Suured näitlejad ja hoogne tegevustik, samas mitte mingitki viisi prooviv üllatada, millest kahju - ei pakkunud pinget.

**

Douglas McGrath'i "I Don't Know How She Does It" (2011)

Et kohe segadust ei tekiks, siis taoline film ei satu mu filmide kartoteeki ns, vaid need mängitakse ette teleka vahendusel. Hence ka point - ei ole enesealgatuslik vaatama hakkamine, kuivõrd hoopis vaatama jäämine. Nüüd sai üheaegselt ka ruum täis kirjutatud ja kõik selle filmi kohta öeldud. Aitäh!

*

Allen Coulter'i "Remember Me" (2010)

Romantiline draama, mis toob ekraanile noored armastajad, kellede traagilised elukäigud neid ühtaegu nii ühendavad kui tõukavad teineteisest eemale. Peamine, aga mis film ütleb, tuleb üksteist mäletada ning siis on tõenäolisem, et saadakse lõpuks jälle kokku. Naljad kõrvale jätta, siis film solid meelelahutus paarikestele, kuigi ise mõlema peaosatäitja suurim austaja ei ole.

***


Nick Tomnay' "The Perfect Host" (2010)

Ettearvamatult kütkestav põnevusfinesse, kus peaosatäitja David Hyde Price teeb fenomenaalse rolli koomilise võõrustajana. See film näitab, et dinner parties are not dying art. Või siiski?! Ei ütle rohkem, lihtsalt soovitan vaimukat thrillerit kaeda.

****

Harald Zwart'i "The Karate Kid" (2010)

Kultusliku 1984'a originaalfilmi remake Hiina magus-hapu kastmes. Ikoonilist Mr.Miyagi rolli täitis legend Jackie Chan. Daniel-san'i rolli aga nooruke Jaden Smith. Ja kuigi lugu ja nimed tõid kinodesse hulga rahvast, siis film oli edutu soperdis, mille ainus eesmärk sai olla armastatud perefilmi pealt odavat raha teenida. Never choose a remake.

**

Antoine Fuqua' "Brooklyn's Finest" (2009)

A.Fuqua tegi seda taas - meelitas Ethan Hawke'i järgmisesse krimkasse mängima struggling cop'i ja see on roll, milles ta on üks veenvamaid maailmas. Lugu aga 3-side-story erineva profiiliga võmmidest, kelle teede ristumine on paratamatus.

***

Banksy' "Exit Through The Gift Shop" (2010)

Nagu alustatud, saab ka lõpetatud (väga hea) dokfilmiga. Kes ei tea, kes on Banksy (ok, keegi tegelt ei tea), siit saab lugeda vähemalt tema kui artisti kohta. Film on obv sama fantastiline ja geniaalne nagu tema kunst, seega no-brainer. Go!

****

Tuesday, March 27, 2018

 Fredrik & Magnus Gertten'i "Den unge Zlatan" (2015)

Haruldasi kaadreid ja kommentaare pakkuv dokumentaal käesoleva sajandi ühest koloriitsemast jalgpallurist, rootsi jumalast, lõvist meeste keskel - Zlatan oma arrogantsuse, intelligentsuse ja vapustava talendiga. Super!

*****

Bennett Miller'i "Foxcatcher" (2014)

Mark Schultz'i biograafial põhinev draama on spordifilmide arvestuses kindlasti kümnendi üks tugevamaid. Fantastiline režii ja cast, pildil kolmest mehest kaks väärisid rolli eest ka kuldmeest, kuigi ei saanud. Näitab inimloomuse nii võimsamaid kui haigemaid külgi mitmel tasandil.

****

Don Cheadle' "Miles Ahead" (2015)

Tunnustatud näitleja debüüt kaamera taga ja mitte ainult, vaid ootuspäraselt ka selle ees geniaalse jazzmuusika legendi Miles Davis'ena. Kiirel tempol mööduv lugu kahjuks suurt huvi ei ärata, seetõttu on kahjugi, et vahepealsed mahedad muusikapalad lühikeseks jäid.

***

Rupert Goold'i "True Story" (2015)

Olenemata ootamatutest, kuid siiski toredatesse draamarollidesse liialt kiindumata, võib öelda, et Jonah Hill'i ja James Franco' vaheline klapp toimis. Mis oli ka selle want-to-be-a-crime-thriller positiivne külg, kuna lugu ise oli surmigav. Püüdis olla müstiline, kuid kaasamõtlemine oli pigem väsitav ning ei teeninud ühtegi kõrgendatud meele huvipunkti.

**

Stephen Frears'i "Florence Foster Jenkins" (2016)

Meryl Streep on kahtlemata THE actress of a lifetime oma purustavate kuldmehikeste rekorditega (ka selle filmi eest nom), kuid juhtub seda, et ka temale omaselt võimsalt mängitud rollid satuvad jaburate ja kuivade lugude sisse. Üheks on nt too hiljutine draama, mis oli lihtsalt ajaraisk.

*

Kip Andersen & Keegan Kuhn'i "Cowspiracy: The Sustainability Secret" (2014)

Dokfilm, mis võtab küll humoorikalt, kuid fookust mitte kaotamata, vaatajate ees paljaks meie planeedi ühe olulisema keskkonna probleemi, mis takistab tulevikus Maa jätkusuutlikkust elukeskkonnana nii nagu me tunneme seda praegu.

***

Rob Marshall'i "Into The Woods" (2014)

Disney võttis tuntud muusikali ning tegi sellest vahvate efektidega seiklusfilmi lastele, twistiks tunne, et loosse imbuvate kuulsate muinasjututegelaste rodu ei lõppegi. Paraku teeb see filmist mannetu tohuvabohu, mille main story hääbub metsasügavusse sama kiirelt, kui kaob huvi aru saada, mis on järjekordse karakteri roll antud etenduses täpselt. Segased lood.

**

Luc Besson'i "Lucy" (2014)

Peategelaskeskne sci-fi action, kus kaunis Scarlett lahutab vaataja meelt mõttemängude ja võitluskunstidega. Besson' on 'originaal'skripti kokku pannud  justkui kolmest filmist: "Leon", "Inception", "2001: A Space Odyssey". Kaval. Pikalt meelde ei jää, aga toimib ajaviitena.

***

Chad Stahelski' "John Wick" (2014)

Mõne aasta tagune actionthriller tõi žanrisse kauaoodatud uue kangelase, kes in fact on: 1) originaalne 2) värske 3) ultracool 4) Keanu. Film, mis pakub kaasahaarava elamuse esimesest stseenist alates, saab kiidusõnu ka teostuse osas (debut film). Teine osa needed! ja see obv tuli.

****

Chad Stahelski' "John Wick: Chapter 2" (2017)

Aasta tagasi kinodes linastunud järg oli esimese eduloo jätk. Ja ka lihtsalt loo jätk - film alustas hetkest, mil eelmine lõpetas. Stiilne action-koreograafia maitseka soundi ja hämara settinguga töötab oivaliselt. Triloogia last chapter - plz come.

****

Wednesday, February 28, 2018

Denis Villeneuve' "Arrival" (2016)

Müstiline sci-fi draama, mis toob uues valguses ekraanile tulnuka eluvormid. Midagi nii lihtsat oli ootamatu, samas aga kaunilt geniaalne. Film fantastiline oma paeluva sisu, hingematva soundi ja suurepärase casti tõttu. Film, millest oli kerge eeldada liiga palju, kuid deliverdas.

****

Jaume Collet-Serra' "The Commuter" (2018)

Prantslane on käesoleval kümnendil teinud ühtepanu 4 sarnast filmi starring Liam "The Boss" Neeson. Esimesed 2 ("Unknown", "Non-Stop") vägagi coolid, viimased 2 näitavad, et olenemata solid meelelahutusest, tuleks valida uus (rongi)rada.

***

Akiva Schaffer'i & Jorma Taccone' "Popstar: Never Stop Never Stopping" (2016)

The Lonely Island'i naljakutid tulid välja 10a peale oma absoluutset kuldhitti "Hot Rod", uue koomilise satiiriga, mis oli laustobedus. Haige pw oma naeruväärseimas kastmes.

**

David Frankel'i "Collateral Beauty" (2016)

Kergehõngulist müstikat sisaldav romance-drama haarab vaatajat oma intensiivsete dia- ja monoloogidega, keerukatest elutragöödiatest ja inimsuhetest tingitud olukordadega ning esindusliku castiga, kes seda kõike läbi karakterite etendavad. Pisut kuiv, kuid õigete toitude (hea kinokaaslane?) kõrval siiski hea.

***

James Foley' "Fifty Shades Freed" (2018)

E.L. James'i trio menuromaani (õnneks) viimane ekraniseering. Kehvem kui esimene, nõks parem kui teine. Kuid see ei näita suurt midagi, kuna kogu kompott, olenemata karakterite atraktiivusest, jääb filmikunstina kaugele standardist, mis taoline hittraamat eeldada võiks.

*

Barry Jenkins'i "Moonlight" (2016)

Eelmise aasta Oscari-galal parima filmi kuldmehikesega pärjatud 3-ajastu kroonikas toimuv draama tekitas olukorra, kus oled teelahkmel ning ei tea, kuhu edasi. Filmina ei tootnud, kuid tähesära tõi käsitletud eriarvamusi tekitavad sotsiaalsed teemad - rassism/homoseksuaalsus.

***

Dave Green'i "Teenage Mutant Ninja Turtles: Out of The Shadows" (2016)

Leonardo, Raphael, Michelangelo, Donatello on juba lapsepõlvest meeles, kui the gang you wanna join. Kahjuks uuemad filmid neist tehakse ülevõlli jaburateks soperdisteks (ka 2014 a film).

**

David Robert Mitchell'i "It Follows" (2014)

Minimaalne hulk special efekte ja puuduv deformeerunud näoga röökiv koletis - see ei saa olla ju modernne õudukas?! Aga ometi töötab nagu sõõm värsket õhku suvehommikul. Mõjutused legendaarsest "Halloween" -nimelisest klassikast on ilmsed.

***

Danny Boyle' "Steve Jobs" (2015)

Ka järjekorras teine Steve Jobs'i biograafia on 3-ajastu kroonika. Kuigi Michael Fassbender ei näe nii sarnane välja maailma ühele tuntuimale visionäärile nagu Ashton Kutcher esimeses filmis, on film märksa intelligentsem, mis pakub ka audentse ja nauditava elamuse.

****

Guy Ritchie' "King Arthur: Legend of The Sword" (2017)

GR'i uus suurejooneline seiklusaction ajas küll kinos lati maha ja kiitust ei jagatud ka üleilmsetes reviewdes, kuid minu jaoks oli kogu setting, scene, cast, story ja GR-esque style mokkamööda. Fantast meelelahutus.

*****