Saturday, May 9, 2015

Elmo Nüganen'i "1944" (2015)

Nüganeni uus ajalooline sõjafilm oli suurepärane. Kritiseeritud nõrga sisu puudumine ei olnud häiriv, vastupidiselt, 2 erineva loo põimiv kooslus minule väga sümpatiseeris. Nagu mu õrnemast soost kinokaaslased välja tõid: oleme õnnelikud, et meil on peale tulemas niivõrd võimekas põlvkond noori meesnäitlejaid.

*****

Klaus Härö' "The Fencer" (2015)

Soome-Eesti koostöös valminud "Vehkleja" oli triumf paarile indiviidile ning kaunile väiksele Haapsalu linnale. Meeldis kaunis kinematograafia. Lugu meeldivalt mahe, kuid ettearvatav ja ehk mitte midagi raputavat. Küll aga oli seda viimast Märt Avandi performance. Fantastiline. Viitasin paarile rollile - teine oli Lembit Ulfsak. Loogiline.

****

Veiko Õunpuu' "Sügisball" (2007)

Vaatasin lõpuks tolle depressiivsusest kubiseva draama ära. Oli veel rängem, kui ma lugetu põhjal eeldasin. Nii mõnedki stseenid tekitavad vastikust, kuid kas peaks? See ju elu Lasnamäel. Pole parim ekspordiartikkel, kuid seesama nõukaajapohmelus eksisteerib siiani mingil tasemel.

***

Anne Sewitsky' "Sykt Lykkelig" (2010)

Alguses naljakas modernne Skandinaavia flick. Norra heaoluühiskonda ilmestav keskkond, kus materiaalsuses pole enam küsimus, vaid oskuses leida lahendused enda intellektuaalsetele konfliktidele. Polnud "Happy, Happy" nagu filmi nimi in english väidab.

**

Michael Haneke' "Amour" (2012)

2 aasta tagune parima võõrfilmi Oscari laureaat, ka pildil olev vanaproua kandideeris lausa individuaalsele preemiale. Ehk ei olnud ma hetkes, kui vaatamiseks tolle draama valisin, kuid ma ei suutnud seda vaadata.

*

Pawel Pawlikowski' "Ida" (2013)

Tänavuse aasta parima võõrfilmi Oscari laureaat. "Mandariinide" otsene konkurent. Saan Poola must-valge draama praisimisest aru, kuid isiklikul tasandil eelistan igaljuhul meie-gruusia koostööd. Ida trumbid olid visuaalsus, detailide olulisus ja peategelase Anna suured süsimustad silmad.

***

Richard Shepard'i "Dom Hemingway" (2013)

Tohutult tige, paeluvalt humoorikas ja pidevalt kõlvatu brutalismi piiripeal mängiv guyritchielik Briti tough-guy movie, selle viimase sõnapaari otseses tähenduses. Kriitikute poolt mutta trambitud, minu poolt üles tõstetud. Naised, kes arvasite, et Jude Law on softie charmer, think again.

****

Bart Layton'i "The Imposter" (2012)

Tõsielul põhinev dokumentaal, kuidas noorel prantslasel õnnestus valetada ennast 16 aastaseks Texase poisiks, kes on viimased 3a olnud teadmata kadunud. Pere poolt omaksvõetuna, hakkavad süvenema kahtlused, mis viivad traagilise avastuseni. Tüübist, kellest käib jutt, saab lugeda siit.

***

The Spierig Brothers'i "Predestination" (2014)

Saksa "Wachowski'd" (Matrix'i lavastajad) on hakkama saanud oma žanri vägeva saavutusega. Originaalne, kompleksne ja huvitav time-travel movie küllastatud kenade twistidega. Üks nendest filmidest, mida uuesti vaadates näed asja uuest küljest. Tänks Sander soovituse eest!

****

Gotham Chopra' "Kobe Bryant's Muse" (2015)

TV-movie ühest kõigi aegade parimast korvpallurist. Minu lemmikmängijast. Black Mamba avameelne intervjuu, vürtsitatud parimate paladega. Vino on enesekindluse, intelligentsuse, tehniliste oskuste, meelekindluse ja kire etalon. Järgmine aasta on Kobe viimane. GOAT.

*****