Thursday, October 17, 2013

Rawson Marshall Thurber'i "We're The Millers" (2013)

See ei peaks olema nii hea, aga on. 2 sügist tagasi ütlesin sama "Horrible Bosses" kohta. Kes kinos ei näinud, võtku peale - laughter garanteeritud. Väike teaser on siin.

****

Curtis Hanson' & Michael Apted'i "Chasing Mavericks" (2012)

Imeline Austraalia. Ilusad inimesed. Südantsoojendav lugu. See, et surfilegend Jay Moriarity elust rääkiv film sai niivõrd tagasihoidlikku vastukaja ning omab keskpärast reitingut, on minu jaoks kummaline.

*****

Ron Fricke' "Samsara" (2011)

Yes, oli küll vahva vaatamine, kuid honestly - ootused olid kõrgemad. Pooleteise h jooksul näed küll mõndasid wow-faktorit tekitavaid kaadreid, kuid ma ootasin rohkem midagi sellist.

***

Anne Fontaine' "Adore" (2013)

"Fascinating and Provocative" - nii reklaamiti toda traagilist suhtedraamat. Provokatiivne yes, fascinating.. naah. Mawkish (imal) oleks õige sõna. Teatud stseenides (kus poleks pidanud) ei suutnud paraku naeru tagasi hoida.

**

J.A. Bayona' "The Impossible" (2012)

Järgmise aasta jõuludel möödub 10 aastat hiigeltsunamist, mis võttis Aasia kuurortparadiise tabades kaasa üle veerandmiljoni inimelu. See siin on ühe pere uskumatu lugu.

***

Tom Green'i "Freddy Got Fingered" (2001)

Too pilt võtab hästi kokku Tom Green'i. Absurd-lover koomik, kes lihtsalt ongi selline. Sai enda rolli eest nii kõige halvema näitleja Razzie, kui ka režissööri Razzie. Võimas. Siin on Tom at his best.

*



James Wan'i "The Conjuring" (2013)

Oli õudne ja ajas hirmu peale, kuid mis alati hiilgab, pole kuld. Ma küll räägin ette veits, kuid iidsete loitsude lugemine lõppstseenis kui tuul näkku puhub ja kõik plahvatab ja blabla on minu jaoks turn off. Killed a fancy bird there.

**

Gabriele Muccino' "Playing For Keeps" (2012)

Itaallase eelmised filmid olid fantastilised, kuid siin on latti alla lastud. Seda loo, aga mitte cast'i kohapealt. Jalgpall ja kõik need kaunid naised üheskoos. Nagu šotlane Gerard Butler ise ütleks selle peale - It's the accent!

***

David Ayer'i "End Of Watch" (2012)

Documentary-stiilis filmitud cop movie. Tundus usutav, midagi polnud pushitud, solid thriller, mis pani südame ikka kohati kiirelt käima. Lükkan taas spoileri lauale, kuid sain teada, et cop'i hukkumisel ei lähe raporti mitte 'time of death', vaid too sama filmi pealkiri.

****

Edward Burns'i "Purple Violets" (2007)

Iga teise vaataja jaoks oleks ilmselt tegu tavalise või keskmisest kesisema romantilise komöödiaga, kus algusest peale võib aimata, kuidas story kujuneb ning milline on happy ending ja nii. Olen ka varem kirjutanud, et Edward Burns'i romantilised New Yorki komöödiad, kus ta tavaliselt mängib ka ise üht peategelast, on personaalses soosingus siinkirjutaja pool. Can't help it, lihtsalt meeldib tema stiil, tema karakterid ja nende suhted. Purpursed Kannikesed on tema üks parimaid. Guilty pleasure.

*****