Tuesday, July 25, 2017

Jean-Marc Vallee' "Wild" (2014)

Draama viib meid koos Reese Witherspoon'iga rändama läbi kolme US lääne-ranniku osariigi kulgevale Pacific Crest Trail'ile pakkudes imelist loodust ja metsikut seiklusjanu. Vahele ilmnevad flashbackid seovad filmi sügavaks ja traagiliseks redemption journeyks. Kinoelamus kauni kaaslasega oli meeldejääv.

*****

Boaz Yakin'i "Max" (2015)

Mis saaks ühel õdusal filmiõhtul paremini meelt mööda olla kui lustakas koerafilm? Max on äärmiselt truu ja nutikas saksa lambakoer, kellesse kiindumine võtab nii umbes 2 sekundit. Muu on juba pudipadi, kuid plussiks tuleb parajalt kaasahaarav ja südant soojendav seikluslugu. Õnneks oli ka seda.

****

Jon M. Chu' "Now You See Me 2" (2016)

Müstilise maagiaga ja võrratute efektidega rabanud avafilm pakkus nauditava elamuse, kuid taoliste trikitajate jaoks on üllatusmoment ühekordne. Siingi punniti kõvasti, et mitte kohe kaljult alla kukkuda ning seda ka suudeti. Solid, but let the horsemen ride to the sunset now..

***

Paul Feig'i "The Heat" (2013)

Kinod armastavad möllukomöödiaid, mille turundus on keeratud üle võlli, et olenemata sisust, vooriks rahvast saalidesse nagu murdu. Tolle naljafilmiga nii läkski. Mõned stseenid olid humoorikad (Melissa McCarthy ropp suu ja Bostoni aktsent), mõned ns kaunid (still milf Sandra Bullock), üldpilt selline 'jah, nagu ikka'.

**

Jon Watts'i "Cop Car" (2015)

2 poisikest lasevad vehkat mendiautoga, millele ihub hammast väikelinna sheriff. Tundub põnev plot, kuid kohe major issue - nimelt Kevin-on-Peekon (sry Kevin Bacon) on cool af nagu alati, kuid poisud on maailma rumalaimad 10-aastased ja see võtab loolt ka audentsuse ja usutavuse.

*

Jaume Collet-Serra' "Non-Stop" (2014)

Klaustrofoobses lennukisalongis võtab Liam "The Boss" Neeson taas vastu saatusliku telefonikõne ning siis peaks juba koitma, et tulemas on põnev kassi-hiire mäng, mis lõpeb sellega, et helistaja oleks soovinud valida mõne muu numbri, kuhu helistada.

***

John Wells'i "Burnt" (2015)

Tipprestorani köögipoolt lahkav ja ka köögitagusesse piiluv draama avab selle omaette maailma tahkusid, kuid kahjuks mitte väga veenvalt. Kuigi Bradley Cooper'i impulsiivne näitlemine gordonramsayliku peakokana oli kohati nauditav, oli jant tema ümber arusaamatu. Film kannatas seetõttu ja teps mitte pikemaks meelde ka ei jäänud.

**

Nicolas Winding Refn'i "Only God Forgives" (2013)

Pimedas Bangkok'is värviliste tulede saatel aegluubis kulgev krimidraama võtab justkui järje üle Refn-Gosling duo eelmiselt projektilt (fantast "Drive"), kuid jääb oluliselt kahvatumaks (ka Ryan räägib veel vähem - 17 rida kokku). Like tho.

***

Guy Ritchie' "The Man from U.N.C.L.E." (2015)

Teravmeelselt vaimukas ja vastupandamatult stiilne briti actionkomöödia, mis viib koos nutikate ja pilkupüüdvate tegelastega ringreisile Euroopasse  pakkudes kärtsu, mürtsu ja ka romanssi. Win for GR, license to sequel approved.

****

Neil Burger'i "Limitless" (2011)

Film seisis mul aastaid puutumatuna, kuid lõpuks jõudis kord tolle müstilise põnevikuni ning mõte oli ainult üks - oleks teadnud, poleks film nii kaua ootel olnud. Hämmastav vaatamine oma kaasahaaravusega, paeluva sisu ja piiritute mõtterännakutega. Go!

*****