Friday, April 30, 2021

 

Stanley Kubrick'i "The Shining" (1980)

Kubrick'i ja Jack Nicholson'i üks tuntumaid ja vast enim uuritud ning arvamusi kujundanud meistriteos. Kultusliku Stephen King'i novellil põhinev lugu rabab kõigega - pikad stseenid, kriipiv skoor ja toores hirm. Tegu on läbiaegade top3 õudusfilmiga. Soovitav vaadata ka dokki "Room 237".

*****


Mike Nichols'i "Carnal Knowledge" (1971)

3 põhjust, miks seda filmi vaatasin: 1) Mike Nichols'i filmide fänn 2) Jack Nicholson 3) tagline - Chronicling the lifelong sexual development of two men who meet and befriend one another in college. Draama oli meeldivalt erutav ja vaimukas suurepärase ainult 7-person castiga.

****

Bob Rafelson'i "Five Easy Pieces" (1970)

Jack Nicholson - what an actor! See roll on üks tema 12'st Oscari nominatsioonist - enim ajaloos meesnäitlejate hulgas. Jack särab ka siin, kuigi draama on puine, aga pildikeelelt võimas - sound ja cinematography great. Lugu polnud meeldejääv, küll aga Jack karismaga.

***

Costa-Gavras'i "Z" (1969)

Esimene film, mis nomineeritud nii parima filmi kui võõrkeelse filmi kategoorias, võites nendest kuldmehe viimases katis. Prantsusmaa ja tema endise koloonia Alžeeria poliitiline thriller on üsna intensiivne, ilma süvenemata päris keerukas ja väsitav vaatamine. Minu jaoks jäi igavaks. Peaosas prantsuse filmilegend Yves Montand kahtlemata staar, kuid päästa ei suutnud ka tema üksinda.

**


Hrishikesh Mukherjee' "Anand" (1971)

Üks vanemaid Bollywood'i filme, mida ma vaadanud ja põhjuseks olemasolu IMDb Top250's. Bollywoodilikult musikaalne hindudraama absoluutselt ei haaranud kaasa, ei leidnud siit mitte midagi mis nö näppude vahele jääks. Easy skip.

*


Akira Kurosawa' "Dersu Uzala" (1975)

Milline koostöö - Jaapani filmilegend Kurosawa ja Siberi venelased. Selliseid filme vaadates tekib mõttekäik, et kuidas üldse taoliste filmideni jõutakse. Isiklik teekond peab sinnani viima, see ei tule pliiats käes laua taga istudes. Nõukogude Liidule parima võõrkeelse filmi Oscari toonud seiklusdraama on huvitav.

***


Norman Jewison'i "In The Heat of The Night" (1967)

Must detektiiv saadetakse uurima mõrva rassistlikku lõuna osariigi linna, kus mõistagi läheb kiirelt tohutult pingeliseks. Silmapaistvate rollidega, äärmiselt intensiivsete dialoogidega ning hämarate taustadega film pakub üllatusi ka loo osas. Alla 2h filmiaega tundub lõpus nagu sõrmenipsuga möödunud. A jaa, võitis ka 5 Oscarit.

****


John Boorman'i "Hell In The Pacific" (1968)

WWII ajal asustamata Vaikse Ookeani saarele sattunud 2 'vaenlast' - japs ja jänki - peavad suutma koostöötada, et jääda ellu. Kas nad saavad sellega hakkama? Pead ise vaatama. Kas vaadata? Miks mitte, kuna see 2-man show ei ole pikk, seal pidevalt juhtub midagi ning saab ka mõningaid eluõppetunde kui olla tähelepanelik.

***


Sidney Lumet' "Serpico" (1973)

Krimibiograafia NYC võmmist nimega Frank Serpico, kellest sai 70's alguses Police Departmendi vilepuhuja korruptsiooni osas. Väga huvitav lugu, erakordselt stiilselt üles võetud niigi ikoonilises tolleaegses New Yorkis. Peaosas the one and only Al Pacino oma parimas mahlas. Ka Pacino peab seda rolli oma karjääri tipuks.

****


Franklin J. Schaffner'i "Patton" (1970)

7 Oscari võitja, sh nimiosa kindral Patton'i rolli kehastanud George C. Scott'ile kuldmehe toonud sõjamehe biograafia. Scott on fantastiline actor, aga film ise joovastavaid elamusi ei pakkunud. Scott muide esimene actor, kes keeldus kuldmehest.

***

No comments:

Post a Comment