Tuesday, January 17, 2012

Tom Hooper'i "The Damned United" (2009)

Inglise jalgpalli ühe armastatuima ja samal ajal vihatuima klubi Leeds United'i legendaarse coachi Brian Clough'i karjääri tippu jälgiv jalkamuuvi. Mulle see britivärk läks peale. Meeldis sarnasus tegeliku härra Clough'i ja näitleja Michael Sheeni vahel, mida saab näha siit. Tõsi, film ei ole kõigile, kuigi jalkast rohkem näeb ja kuuleb värvikat teksti.

****





Rupert Wyatt'i "Rise of The Planet of The Apes" (2011)

Kinodes pool miljardit dollarit teeninud ahvide planeedi uusversioonile võis sellist edu ennustada juba puhtalt treileri pealt.Lugu hea, lõpp suht ulme, but loved that San Francisco!

****



Jim Jarmusch'i "Broken Flowers" (2005)

Diip musta huumoriga draama, kus koomik Bill "never-facial-expressions" Murray proovib kohtuda taas oma endiste naistega, näpus bukett roosasid roose. Kuidas lõpeb, pead ise vaatama.

***


Brad Bird'i "Mission: Impossible - Ghost Protocol" (2011)

Dubais liivatormi eest sprintiv Tom Cruise tõestab juba neljandat korda, et Adidasel on õigus - impossible is nothing.

****

Spike Jonze' "Being John Malkovich" (1999)

Tugevate fantaasiakalduvustega filmil on kaks varianti - kas tegu on tõelise masterclassiga (nagu arvab tohutu hulk inimesi) või totaalse rock bottomiga (mina). Kohutav.

*




Billy Ray' "Shattered Glass" (2003)

Tõsielul põhinev draama, kus noor ja andekas ajakirjanik avaldas kümneid fabritseeritud artikleid ühes mainekamas usa ajalehes. Hästi üles võetud, ei tohiks pettumust valmistada kellegile.

****



David Gordon Green'i "Snow Angels" (2007)

Kogu muuvi möödub põhiliselt tumedates toonides nagu ühele süngele draamale kohane. Leidub ka mõned eredamad hetked. Siis, kui Kate Beckinsale on ekraanil.

***



Roman Polanski' "The Ghost Writer" (2010)

Müstiline thriller, mis hoiab pinge üleval pm viimase sekundini enne lõpucrediteid. Kõik, kes tunnevad, et tahavad ühe korraliku paaritunnise põnevusloo ette võtta, pick this writer.

****



Daniel Barber'i "Harry Brown" (2009)

Samal ajal, kui teised temaealised puhkavad jalga, käib pea 80-aastane Michael Caine briti tänavatel eluheidikutest gängsteritega võitlemas. Mitte eriti hea kraam, skipi.

**



Thomas McCarthy' "Win Win" (2011)

Eelmisel aastal Sundance'i filmifestivalile valitud koomiline draama keskendub inimeste vahelistele suhetele ja rasketele valikutele, mida elus tuleb teha. Vahel näeb maadlust, kuid see ei ole siin filmis põhiline.

***




Jaume Collet-Serra' "Unknown" (2011)

Saksamaal Berliinis aset leidev lugu on väga põnev ja vihjab kohe alguses sellele, et asjad ei pruugi olla nii nagu nad näivad. Kohe läbi ei ampsanud, kuid seda enam oli lõpp ägedam. Solid kraam, give it a go.

****



Kenneth Lonergan'i "You Can Count On Me" (2000)

Võrratu draama, mis ei hiilanud niivõrd oma sisu poolest, vaid fantastiliste osatäitmiste Laura Linney ja Mark Ruffalo esituses. Tugevalt väljamängitud karakterid ja loo emotsionaalsus teenivad filmile viis tärni. Tasub vaadata, you can count on me.

*****

No comments:

Post a Comment