Alfred Hitchcock'i "Rope" (1948)

Hitchcock'i esimene värviline film. Äärmiselt põnev, pikad kaadrid, kogu tegevus ühes NYC apartmendis, hulk karismaatilisi karaktereid ja hitchilik suspense loo juures panid mõtlema, et tegu võiks olla vägeva teatritükiga. Tund ja veerand kestev ning fantastilise kvaliteediga filmifail on veebis saadaval.

****

Stuart Rosenberg'i "Cool Hand Luke" (1967)

Paul Newman'i poolt kuulsaks mängitud mässajate sümboliks oleval Luke'l on kinoajaloos oma koht olemas. Acting oli filmis hea, stoori mulle ei istunud ja laiki ei saa. Küll aga sain teada, et tollest filmist pärineb nii scene kui speech, mis oli aluseks selle epic Guns N Roses'e loo introle.

***

Billy Wilder'i "The Apartment" (1960)

Korter oli omal ajal edukas nagu mõned aastad tagasi Pohmakas. Olemuselt lihtne komöödia, kuid tabavate naljadega mõjus efektiivselt. Meeldivad oli intelligentsed dialoogilõpud, kus kasutati sõnu decency-wise, living-wise, laugh-wise etc. Väga cool tekst.

****

Alfred Hitchcock'i "Lifeboat" (1944)

Valisin välja Hitch'i 50 filmi hulgast selle pala tänu ühe lausega kokkuvõetud sisu kokkuvõttele - Several survivors of a torpedoed ship find themselves in the same boat with one of the men who sunk it. Solid.

***

David Lean'i "Lawrence of Arabia" (1962)

7 Oscarit võitnud omaaja megafilm hiilgab omapärase faktiga - 3h 36 min pikk ning kordagi ei kuule rääkimas naissoost tegelast. Nii mõnigi tituleeritud list on paigutanud Peter O'Toole'i mängitud Lawrence'i tegelaskuju läbi aegade parimaks on-screen performance'iks. Kes ei tea, mis on performance, siis klikake siia.

**

Sam Peckinpah'i "The Wild Bunch" (1969)

Korralik vestern, brutaalne ja ekstsentrilikke kauboisid täis, sekka mõned mehhiko tough guy'd. Kaheraudsed pauguvad, hobused kappavad, jutt pritsib testosterooni ning kogu lugu.

***

Billy Wilder'i "Double Indemnity" (1944)

Indemnity tähendab kahjutasu, hüvitist. Lisame sinna juurde loo sisu, milleks on suurejooneline kindlustuspettus. Järgmisena lisame salapärase mõrva. Seejärel armuloo. Eelviimasena kavala detektiivi ning viimasena kogu lugu katva salapära. Aasta 1944 ja saimegi classic'u valmis.

****

Billy Wilder'i "Some Like It Hot" (1959)

Kui kellegil peaks tekkima tahtma idee (nagu minul) vaadata ära mõni Marilyn Monroe film, see on perfect movie mõtte rakendamiseks. Tegu ei ole mitte ainult tema kuulsaima filmiga, vaid täidab ka eesmärki, mis minul oli anda ettekujutus tema vastuolulisest olemusest, fenomenaalsest aurast meeste suhtes ning seksisümboli staatusest ühiskonnast. Ta nagu mängikski siin iseennast. Menukas komöödia, millele järgnes The Blonde Bombshell'il veel paar filmi ning kurvasti lõppenud drug od.

***

Billy Wilder'i "Sunset Blvd." (1950)

Veel üks Billy Wilderi meistriteos, mis räägib Hollywoodi tähesärast, selle kustumisest ning lõputust hiilgusest. Lugu haarab kaasa, olen täheldanud seda pea kõikide filmidega, millel nimeks tänav, kus aktsioon aset leiab ja karakterite teed omavahel ristuvad. Kokkusattumus? Maybe.

****

Michael Curtiz'e "Casablanca" (1942)

Film-noir ajastu üheks parimaks love-storyks peetav lugu kuulsas Maroko linnas ongi tõenäoliselt selle aja markantseim teos. Humphrey Bogart ja Ingrid Bergman on fantastilised. Mulle väga meeldis. Tõsiselt kohe. Casablanca tähendab Valge Maja. Ning sellel on veidi tähenduslik osa ka filmis.

*****