Wednesday, November 19, 2014

Franklin J. Schaffner'i "Papillon" (1973)

Steve McQueen - mees, kelle kohta on kasutanud erinevad eeposed sõnu ultra-cool ja icon of culture. Homer on Simpsonites öelnud, et King of Cool on tema personal hero. Fantastiline, üks läbi aegade parimaid seiklusdraamasid ja minu absoluutne lemmikfilm legendilt.

*****

Phil Joanou' "State of Grace" (1990)

Hard-core draama iiri maffiast NYC Hell's Kitcheni rajoonis. Hingemattev süngus tegi loo niivõrd ehedaks, et lausa hirm hakkas. Ja seda heas mõttes. Noored Sean Penn, Ed Harris, Gary Oldman näitavad, miks nad on praeguseks hetkeks veteranidest eliitnäitlejad.

****

Wayne Wang'i "Smoke" (1995)

Väike smoke shop Brooklynis. Musta huumoriga draama on piiratud teadmistega inimestest ja nende perspektiividest. Nende järeldused on tihti valed, kuid nad annavad oma parima. Ja isegi väike ning pealtnäha tühine informatsioon võib, ja muudabki, nii mõndagi. Harvey Keitel, I salute your camera!

***

Mathieu Kassovitz'i "La Haine" (1995)

All-around Prantsuse muuvi, La Haine tähendab inglisekeeles Hate, eestikeeles Viha. Üks tähelepanuväärsemaid euroopa filme 90'dest oma brutal sisu, sõnakasutuse, tegevuse, selle sarnastumise tolla aja reaalsusega. Film polnud üldiselt minu maitsele ja kõrget hinnet ma ei anna. Halb kindlasti samas ei olnud ja peidus oli ka üks epic stseen.

**

Mike Nichols'i "Silkwood" (1983)

Traagiline biograafia Karen Silkwood'ist - ühest tuntuimast whistle-blowerist tuumaenergeetika tööstuses. Silmaavardamise mõttes ja Meryl Streep'i fännates sobib vaadata, meelelahutuse otsija leiab endale huvitavama filmi.

***


Jim Sheridan'i "In The Name Of The Father" (1993)

Järjekordne ajalooline biograafia, mille sündmustejada keskmiste teadmistega siinkandi kohalikule ei ütle midagi. Ega siin midagi lisada ei ole, kes teab kui hea näitleja on Daniel Day-Lewis, ei pea paljuks mõista, et olenemata segasest iiri aktsendist, mis kraamiga tegu on.

****

Clint Eastwood'i "Midnight In The Garden of Good And Evil" (1997)

Eastwood'i vähetuntud flick ja ilmselgelt aru saada ka miks. Film on keeruline, controversyt tekitav, pole suunatud massidele ning lisaks veniv. Mulle siiski ühtkomateist sobis (Kevin Spacey) ja päris kuivale filmi ei jäta.

***

Vin Diesel'i "Strays" (1997)

Vin Diesel'i endakirjutatud ja endalavastatud, ise peaosas drug dealerist macho cruiserit kehastava Vin'i esimene üllitis suurem asi pole, kuid midagi seal leidus - selle filmi põhjal jäi ta silma Steven Spielberg'ile, järgneval aastal sai läbimurderolli tolle blockbusteris "Saving Private Ryan" ja edasi, nagu öeldakse.. rest is history. Way to go, Vin!

*

Francois Truffaut' "The 400 Blows" (1959)

Draama sisu on umbes sama tume kui must-valged kaadrid, mis selle jäädvustanud. Prantsuse poisi raskest teekonnast rääkiv film ei olnud kerge vaatamine, nagu keegi oleks karjunud koguaeg appihüüde järgi, kuid sina vaatajana ei saanud teha midagi.

***

Victor Fleming'i "The Wizard of Oz" (1939)

Maailmakuulus muusikaline fantaasialavastus, nn true american classic oma tuntud soundtrackiga.  Positiivne vahepala, kus good võidab igakell evil'i. Ilus värviliselt digitaliseeritud versioon on saadaval, kartma ei pea, et mõttetu iidne bs.

****

No comments:

Post a Comment