Wednesday, January 31, 2018

Gareth Evans'i "The Raid: Redemption" (2011)

Ameerika kinokunsti maagid ja Indoneesia võitluskunstide võlurid ühendasid jõud ning tootsid plahvatuslikult tempoka ja raju meelelahutuse, mis haarab istmest kinni võtma. Kui tahad toorest möllu filmiõhtuks, see on su pick!

*****

Nicolas Winding Refn'i "Pusher" (1996)

Taani režissööri debüütfilm, originaalnimega "Diler", viib vaataja Kopenhaageni hämaratesse urgastesse ning tutvustab mitte just kõige sümpaatsemaid tegelasi. Paljudele ilmselt eemaletõukav, vastandina aga kaasahaarav ja mitte nii lihtsasti unustatav. Valin vastandi.

****

Nicolas Winding Refn'i "The Neon Demon" (2016)

NWR-i viimane linateos ning talle omaselt visuaalselt lummav (tähelepanuväärne riskantsete koloriitide kasutamine), abstraktsust täis süžee ja pehmelt öeldes kummalised karakterid. Modellindusse piiluv thriller paraku on valdkonna nägu - pretty, but low in substance.

***

Frank Coraci' "The Waterboy" (1998)

90'ndate teises pooles lõi komöödiafilmides särama noore koomiku Adam Sandler'i talent (Billy Madison, Happy Gilmore etc). Toda lustlikku üllitist tahtsin kinos näha, kuid seanss jäi toona ära - vaatama tuli ainult 5 inimest (vaja olnuks min 7). Nüüd uuesti vaadatuna võib tõdeda - toona 10a kutina oleks see hulganisti rohkem rõõmu pakkunud.

**

Nicolas Winding Refn'i "Bronson" (2008)

NWR-i loomingu üks vastuolulisemaid teoseid on brittide ühe tuntuima life-time prisoneri Charles Bronson'i biograafia. Roll, mis oli jumpstardiks Tom Hardy karjäärile, on kahtlemata kõnekas, kuid film ei pakkunud mulle midagi. Tekitas ängi. Pettumus.

*

Nicolas Winding Refn'i "Pusher II" (2004)

Teise filmi 'kangelane' on samuti flegmaatilise olekuga junkie, kes proovib asjad jonksu saada. Mads Mikkelsen - props. What an actor. Scene ja karakterid on samad, plot ka suures osas, kuid ometi film ei väsi oma tegevuses, vaid on truu järg oma eelkäijale. Saaga jätkub.

****

Paul Greengrass'i "United 93" (2006)

Real-time countdown sellest 9/11 lennukist, mis ei jõudnud sinna, kuhu ta 'pidi jõudma', tänu tarmukatele reisijatele. Minus emotsioone ei tekitanud, kuna teemat kunagi researchinuna, ei suuda ma alla neelata kõike, mis mulle ette antakse. Tuim draama.

**

F. Gary Gray' "The Fate of The Furious" (2017)

Eelmisel aastal ilmus maailma ühe tuntuima filmiseriaali kaheksas film ja sama jutt, mis viimase kahe-kolme kohta - tore meelelahutus, kuid ei suuda enam ahhetama panna nagu varasemalt. Autod endiselt tuusad, kuid vaatad ära ja liigud edasi.

***

Nicolas Winding Refn'i "Pusher III" (2005)

Triloogia viimane film keskendub esimeses kahes prominentset rolli kandva bad guy püüdlustele kriminaalne maailm selja taha jätta. Vähesed kolmikud suudavad seda - viimane film on vaieldavalt seeria juveel. NWR'i ühed parimad filmid.

****

Gareth Evans'i "The Raid 2: Berandal" (2014)

Kui esimene film oli lihtsalt fantastiline, siis teine suisa fenomenaalne. Tegu on justkui eepilise action muinaslooga, mitmed stseenid jutustavad väikseid episoode, millede jaw-dropping koreograafia koos lummava soundtrackiga on istmesse naelutav meelelahutus. Tõeline maiuspala. Sõnadest on vähe.

*****

No comments:

Post a Comment