Monday, December 31, 2018

Joosep Matjus'e "Tuulte tahutud maa" (2018)

Eesti läbiaegade vaadatuimaks kinodokumentaaliks tõusnud loodusfilm viib visuaalselt lummavate kaadrite ja Hannes Kaljujärve suu läbi kuuldavate põnevate faktide kaudu vaataja aastaringsele retkele Eestimaa kaunitesse paikadesse.

****

Kenneth Branagh'i "Cinderella" (2015)

Legendaarse muinasjutu kaasaegne lavastus oli vaimukas vaatamine efektsete maagialahenduste ja andekate osatäitjate poolest, kellest enim mõistagi paelus kaunit peategelast Ella't kehastanud Lily James. Kvaliteetne perefilm, mis sellistel pikkadel pühadel toidab kenasti telku ees olevate puhkajate vajadusi. Ella kleidil olevat olnud ligi 10k swarowski kive. Impressive.

***

Michael Gracey' "The Greatest Showman" (2017)

Möödunud talvel kinodes kenakese kopika teeninud biograafiline etendus mind lummata ei suutnud. Eluloo kulg oli huvitavam, kui pigem igavaks jäänud muusikalised ja tantsulised vahepalad. Paljudele siiski meeldiks.

**

Rod Daniel'i "Home Alone 4: Taking Back The House" (2002)

Küllap paljud teavad kahe kuulsa "Home Alone" filmide kõrval ka kolmandat linateost, kuid sealt edasi on paljude jaoks tume maa. Arusaadavalt. Too kohutav jõuluteemaline film teeb häbi legendaarse komöödia nimele. Palun ükski telekanal seda mitte järgmine aasta enam lasta.

*

Bradford May' "Help For The Holidays" (2012)

Lapselik jõuluromaan, mille keskmes hargnevad mitmed lood jõuluusu taastamisest, õigeks ajaks kättejõudnud kingitustest ning maagia avaldumisest seal, kus sa seda ootad. Maale saabunud Santa abiline Elf on mõistagi kaunis näitsik, kelle kohalik true american bachelor rajalt maha võtab. Solid TV-movie, üllatav kiitus.

***

Peter Hewitt'i "Home Alone: The Holiday Heist" (2012)

Järgmine jõuluteemaline nonsense, mis määrib tegevuskavaga "Lapsed üksi kodus varastest idioote lollitamas" mainitud kuulsa kaksikfilmi nime. See film on üdini rumal alustades häirivast dialoogist ja lõpetades kehva lavastusega.

*

Jessie Nelson'i "Love The Coopers" (2015)

Mõne aasta tagune planeeritud pühadehitt jäi tagasihoidlikuks ja seda ka kinokassas. Põhjus lihtne - puudub juice. Aastaid ekraanil oldud näod ei sära nii meeldejäävalt, lugu ei ole piisavalt kaasahaarav ja kogu krempel tundub asjatu rabelemine.

**


Jonathan Levine' "The Night Before" (2015)

Maailmakuulus koomik Seth Rogen eesrinnas, kaaslasteks eluaegsed sõbrad, sündmuseks jõulupeod, kohaks NYC baby. Mõnusalt pilvine ja kohati naljakas situatsioonikomöödia ühest õhtust linnas, kus kõik on võimalik. Kõik. Peaaegu kõik.

***

Liina Trishkina-Vanhatalo' "Võta või Jäta" (2018)

Mida sa teeksid, kui ühel päeval antakse su sülle vastsündinu ja öeldakse: võta või jäta. Sellise otsuse peab tegema filmi peategelane - noort meest kehastav talendikas näitleja Reimo Sagor, kelle portfooliosse kuuluvad juba mitmed viimaste aastate Eesti filmid. Sügisel kinodes jooksnud film oli populaarne ning ei imesta, eluliselt mõtlemapanev väga tugev draama.

****

Roger Donaldson'i "McLaren" (2017)

Nii haruldasi originaalkaadreid kui ka suurepäraseid lavastuslikke stseene sisaldav dokfilm McLaren'i motosporditiimi loomisest. Bruce McLaren oli mees, kes näitas, et alandlik algus võib viia selles robustses maailmas tippu võiduni. King of New Zealand.

*****

No comments:

Post a Comment