Tuesday, October 22, 2019

Rain Rannu' "Ükssarvik" (2019)

Kas asi selles, et värskelt ka ise start-up maastikule sisenedes on selle kõik pakutav mulle justkui veenuse titmilk, aga RR'i uus seikluslik komöödia oli nauditav vaatamine. Vanemale generatsioonile üldisemalt ehk raske ja mõistmatu slängi ja poindi tõttu, kuid nooremale vaatajale kahtlemata lõbus ja inspireeriv. Kogu cast oli suurepärane oma rollides ja filmi üks suurimaid tugevusi. Nice job, RR has unicorn potential!

*****

Steven Caple Jr'.i "Creed II" (2018)

2015a. "Creed" oli lihtsalt fantastiline jätk legendaarsele saagale, mille hiljutine järjefilm jääb paraku Rocky'na viimaseks Sylvester Stallone'le. See ei ole plot reveal, see on fakt, et Sly enam tulevikus kaasa ei löö. Ja kui see nii on, siis lahkub Rocky igaljuhul võitjana.

****

Matt Reeves'i "War For The Planet Of The Apes" (2017)

Käesoleval kümnendil taaselustatud Ahvide Planeedi saaga kolmas film kategooristub samasse lahtrisse nagu eelmisedki - digitaalselt võimsate efektidega põnevik, mis pakub mõnusa meelelahutusliku elamuse paariks tunniks.

***

M. Night Shyamalan'i "Split" (2016)

India filmivõlurile saab paralleele tõmmata ikoonilise Quentin Tarantino'ga, kuna ka tema opereerib oma filmidega nö "samas maailmas". James McAvoy kehastatud 24 isiksusega psühhopaat on justkui tegelane tema varasematest üllitistest. Film hirmutav ja ettearvamatult kaasahaarav. Ebamugav positiivses võtmes.

****

M. Night Shyamalan'i "Glass" (2019)

2000a. "Unbreakable" ja ülalmainitud "Split", eelfilmid tolle Shyamanlan'i worldis toimuva sci-fi maigulise põnevusseeria viimasele osale. Bruce Willis ja Samuel L. Jackson tagasi omas mahlas ning McAvoy jätkab sealt, kus pooleli jäi. Solid, kuid kahjuks mitte midagi meeldejäävat.

***

Jeremy Saulnier'i "Hold The Dark" (2018)

Oi-oi, metsik Alaska wilderness, kadunud lapsed, hundid, salapärase taustaga kütt, veidrad "muretsevad" lapsevanemad - perfeksted tükid tõeliseks maiuseks. Mida aga ei ole, on kokkupandud puzzle. Mr. Saulnier'i eelnevad filmid "Green Room" ja eriti "Blue Ruin" olid väga head, nüüdne aga nendeni ei küündi.

**

Steven Quale'i "Renegades" (2017)

Tavaliselt lähevad sellised action-packed Navy SEAL filmid peale, kuid siin vohab nii kehv produktsioon kui nõrk lugu nii räigelt, et kõrget hinnet võimatu anda. Pidasin vastu ja lõpustseenis, kui JK Simmons suu lahti tegi, isegi muigasin, kuid siis meenus, kui kahvatu see pilt poolteist h enne seda olnud oli.

*

Anthony & Joe Russo' "Avengers: Infinity War" (2018)

Marveli kangelaste eelviimane pingutus võitluses suure töllu Thanos'ega ja nagu pealkiri viitab, tundub võitlus lõputu. Iron Man, Thor jt võitlejad on parimas vormis, action vinge, naljad head ja möll on räige. Ei kuulu lemmikute hulka, aga fun.

***

Anthony & Joe Russo' "Avengers: Endgame" (2019)

Superkangelaste viimane lahing on epic battle, sekka tulevad ka üllatuskülalised (Spiderman nt). 3h retsi meelelahutust on sünge asi. Kogu Avengers'i seeria siiski meeldis, kuigi pole top1 koomiksifänn. Esimene film jäi aga isiklikult seeria lemmikuks.

***

Oskar Lehemaa & Mikk Mägi' "Vanamehe film" (2019)

Vanamees, tema lapselapsed ja ontlikud külategelased pakuvad paraja portsu peeru- ja lehmakoogi huumorit, mis oma absurdsuses pole teps mitte kõigile vastuvõetav. Kuid siinkirjutaja on imelik, kes säärast huumorit oskab hinnata. Osad naljad olid geniaalselt peidetud ja karakterid peenelt vorbitud. Kiitus, mina ära ei tüdinenud, vaid nautisin täiega. Ajaa, soundtrack oli ka kift!

****

No comments:

Post a Comment