Martin Gero "Young People Fucking" (2007)

Filmi võtab hästi kokku ajakirja The Globe & Mail lühike hinnang: "Laughs at every stage from foreplay to afterglow."

****

John Carney "Once" (2006)

Modernne muusikal talendika iiri tänavamuusiku ja sümpaatse tšehhi immigrandi love-storyst. Meeldis see rahulik kitarrimuusika. Ja seda oli siin filmis palju.

***

 Matthew Vaughn'i "Kick-Ass" (2010)

Pole küll koomiksit näinud, kuid Nicolas Cage mingis ebardlikus Batmani kostüümis nimega Big Daddy oli kõige naljakam selles filmis. Ja ise veel nii tõsine.

**

Bryan Bertino "The Strangers" (2008)

Ega siin pikka juttu ei ole. Löö tuled kustu, tee kõik vaikseks ja hakka värisema. Korralik maiuspala friikidele.

****

Steven Spielberg'i "The Color Purple" (1985)

Liigutav draama ühe afroameerika naise raskest elust teel õnnele, sobib vaatamiseks eelkõige vanakooli vaatajale. Kandideeris 11 Oscarile, nii et midagi peab seal olema.

***

Michael Caton-Jones'i "This Boy's Life" (1993)

Leonardo DiCaprio esimene tähtis filmiroll 18-aastaselt. Kena draama, mis põhineb tõsielul. Karm reaalsus ja lootuse mitte kaotamine iseloomustavad seda filmi.

***

Will Gluck'i "Easy A" (2010)

Värvilised joogitopsid high-school majapeol ühe nohiku juures, stseen koolivõimlas kõikide ees, moraalikõne dire kabinetis, palju nalja + Emma Stone. Kõik 'kohustuslikud' elemendid on olemas.

****

Stephen Sommers'i "Van Helsing" (2004)

Kohe päris tõsiselt, peale tolle tšiki pildil, kelleks on Kate Beckinsale, ei ole siin filmis midagi vaadata. Hindeid saab olla ainult üks. Ja see on üks!

*

Nancy Meyers'i "The Holiday" (2006)

Tõsiselt armas romantiline komöödia, mis läheb kõikidele peale. Sellised filmid on kindlad kino magnetid ja pole ime, et teenis kinodes üle maailma rohkem kui $200 miljonit.

****

Michel Gondry "The Green Hornet" (2011)

Võib-olla oli see film kauaoodatud just eelkõige selletõttu, et maailmas on The Green Hornet tuntud koomiks juba üle 50 aasta ja 60-ndatel mängis teleseriaalis ühte peategelast Katot legendaarne Bruce Lee. Minu jaoks oli suht feil, ei saanud aru naljadest jms. Ehk oleks 3D veidi juurde andnud.

**

Menhaj Huda "Kidulthood" (2006)

Briti teismeliste film ei hoia tagasi ropu inglise slängi, omavaheliste arveteklaarimiste, keeruliste suhete ega traagikaga.

***

Noel Clarke'i "Adulthood" (2008)

"Kidulthoodi" järg, kus peategelased kas parandavad kunagi tehtud vigu, mõistavad kuhu nad jõudnud on või saavad aru, kes nad tegelikult on. Korralik briti kraam.

***