"David Attenborough: A Life on Our Planet" (2021)

Üks mees on näinud rohkem looduslikku elu meie ümber kui keegi teine ning see film on tema mantra. Sir David Attenborough - 95-aastane legendaarne hääl, seikleja ja teadlane on ikoon, keda kuulates tekib alati lootus, et kõik on veel võimalik. Tema sõnum on lihtne - me peame väärtustama elu meie ümber rohkem. Ta on lihtsalt GOAT!

*****

Ericson Core' "Togo" (2019)

Legendaarse kelgukoera Togo biograafia on küll loo sisu ja kohatise üle võlli CGI tõttu veidi kulmukergitav, kuid vajutab täpselt ka soft spottidele, milledeks on Willem Dafoe peaosas ning armastus koerte vastu. Kangelaslik ja maruline, samas võimsalt disnilik.

****

Steve McQueen'i "Widows" (2018)

Mr. McQueen - mitte legendaarne 'The King of Cool', küll samuti väga omapärane filmikunstnik. Too hämarates ruumides ja tänavatel toimuv krimidraama tema tugevaim teos pole. Soliidne aga läheb lohesse pikkuse tõttu.

***

Donald Petrie' "Little Italy" (2018)

Romantiline komöödia on mõnusalt juustune nagu korralik Itaalia pizza - seda nii teksti, karakterite kui kogu settingu osas. Erkvärviline, meeleolukalt lõbus ja isuäratavalt nämma. Nagu Itaalia ikka. Aga filmina päris imal saavutus.

**

Guy Ritchie' "Aladdin" (2019)

Siinkirjutaja on mõistagi suur Guy Ritchie' filmide fänn, aga see disney projekt on kaugel tema parimatest. Legendaarse 92'a joonisfilmi uusekraniseering oli tema jaoks puhas moneytree, see sisuliselt ei puutu tema loomingusse, mida ilmestab original screenplay. Halb.

*

J.C. Chandor'i "Triple Frontier" (2019)

Scriptimeister Mark Boal'i kirjutatud ja talendika Mr. Chandor'i poolt lavastatud action-packed meestekas on soliidne vaatamine. Cast on esinduslik, Lõuna-Ameerika tegevuspaik põnev, story pingeline. See x-factor siiski puudub, mis tõstaks filmi kõrgklassi ešeloni.

***

John Dower'i "The Mystery of D.B. Cooper" (2020)

1971a lennukikaaperdamine tundmatu mehe? poolt on senini ainuke lahenduseta õhupiraatluse case ajaloos. Greatest heist ever või lihtsalt labane möödavaatamine faktidest? Naelutav dok pakub välja mitmeid tuntumaid teooriaid. Väärt!

****

Peter Hedges'i "Ben Is Back" (2018)

Draama ühendab endas kaks ootamatut asja - narko ja jõulud. Tõusvalt alanud film, kus noor ainestaja ilmub ravilt ootamatult jõululaua taha, hääbub aga filmi teises pooles, läheb oodatud teed ja topatakse klišeedesse. Olenemata sellest tugevad rollid ema-rollis Julia Roberts'i ning nooruki rollis director's poja Lucas'e poolt.

***

Tyler Nilson & Michael Schwartz'i "The Peanut Butter Falcon" (2019)

2019a enimteeninud iseseisev film, nö sleeper-movie ehk ilma eelneva promota hakkas peale linastumist kerima kõrgustesse. Ja põhjusega. Fantastiline film, audentne setting ja liigutav lugu. Feel-good gem.

****

Rian Johnson'i "Knives Out" (2019)

Wau wau wau. Üks tolle aasta minu lemmikumaid filme, mis oli nii teravalt maitsekas, nutikas ja stiilne nagu patriarhi palees olevad noad võimsas kollektsioonis. Tohutult kaasahaarav lugu juhatas mitmetele radadele lisades järk-järgult twiste. Ja no cast - lihtsalt super!

*****

 

Stanley Kubrick'i "The Shining" (1980)

Kubrick'i ja Jack Nicholson'i üks tuntumaid ja vast enim uuritud ning arvamusi kujundanud meistriteos. Kultusliku Stephen King'i novellil põhinev lugu rabab kõigega - pikad stseenid, kriipiv skoor ja toores hirm. Tegu on läbiaegade top3 õudusfilmiga. Soovitav vaadata ka dokki "Room 237".

*****

Mike Nichols'i "Carnal Knowledge" (1971)

3 põhjust, miks seda filmi vaatasin: 1) Mike Nichols'i filmide fänn 2) Jack Nicholson 3) tagline - Chronicling the lifelong sexual development of two men who meet and befriend one another in college. Draama oli meeldivalt erutav ja vaimukas suurepärase ainult 7-person castiga.

****

Bob Rafelson'i "Five Easy Pieces" (1970)

Jack Nicholson - what an actor! See roll on üks tema 12'st Oscari nominatsioonist - enim ajaloos meesnäitlejate hulgas. Jack särab ka siin, kuigi draama on puine, aga pildikeelelt võimas - sound ja cinematography great. Lugu polnud meeldejääv, küll aga Jack karismaga.

***

Costa-Gavras'i "Z" (1969)

Esimene film, mis nomineeritud nii parima filmi kui võõrkeelse filmi kategoorias, võites nendest kuldmehe viimases katis. Prantsusmaa ja tema endise koloonia Alžeeria poliitiline thriller on üsna intensiivne, ilma süvenemata päris keerukas ja väsitav vaatamine. Minu jaoks jäi igavaks. Peaosas prantsuse filmilegend Yves Montand kahtlemata staar, kuid päästa ei suutnud ka tema üksinda.

**

Hrishikesh Mukherjee' "Anand" (1971)

Üks vanemaid Bollywood'i filme, mida ma vaadanud ja põhjuseks olemasolu IMDb Top250's. Bollywoodilikult musikaalne hindudraama absoluutselt ei haaranud kaasa, ei leidnud siit mitte midagi mis nö näppude vahele jääks. Easy skip.

*

Akira Kurosawa' "Dersu Uzala" (1975)

Milline koostöö - Jaapani filmilegend Kurosawa ja Siberi venelased. Selliseid filme vaadates tekib mõttekäik, et kuidas üldse taoliste filmideni jõutakse. Isiklik teekond peab sinnani viima, see ei tule pliiats käes laua taga istudes. Nõukogude Liidule parima võõrkeelse filmi Oscari toonud seiklusdraama on huvitav.

***

Norman Jewison'i "In The Heat of The Night" (1967)

Must detektiiv saadetakse uurima mõrva rassistlikku lõuna osariigi linna, kus mõistagi läheb kiirelt tohutult pingeliseks. Silmapaistvate rollidega, äärmiselt intensiivsete dialoogidega ning hämarate taustadega film pakub üllatusi ka loo osas. Alla 2h filmiaega tundub lõpus nagu sõrmenipsuga möödunud. A jaa, võitis ka 5 Oscarit.

****

John Boorman'i "Hell In The Pacific" (1968)

WWII ajal asustamata Vaikse Ookeani saarele sattunud 2 'vaenlast' - japs ja jänki - peavad suutma koostöötada, et jääda ellu. Kas nad saavad sellega hakkama? Pead ise vaatama. Kas vaadata? Miks mitte, kuna see 2-man show ei ole pikk, seal pidevalt juhtub midagi ning saab ka mõningaid eluõppetunde kui olla tähelepanelik.

***

Sidney Lumet' "Serpico" (1973)

Krimibiograafia NYC võmmist nimega Frank Serpico, kellest sai 70's alguses Police Departmendi vilepuhuja korruptsiooni osas. Väga huvitav lugu, erakordselt stiilselt üles võetud niigi ikoonilises tolleaegses New Yorkis. Peaosas the one and only Al Pacino oma parimas mahlas. Ka Pacino peab seda rolli oma karjääri tipuks.

****

Franklin J. Schaffner'i "Patton" (1970)

7 Oscari võitja, sh nimiosa kindral Patton'i rolli kehastanud George C. Scott'ile kuldmehe toonud sõjamehe biograafia. Scott on fantastiline actor, aga film ise joovastavaid elamusi ei pakkunud. Scott muide esimene actor, kes keeldus kuldmehest.

***

 

Mike Brett'i & Steve Jamison'i "Next Goal Wins" (2014)

Spordidok maailma kehveima jalkakoondise - Ameerika Samoa - ajaloolisest triumfist. Fantastiline film näitamaks, milline jõud on lootusel pealtnäha ületamatute võimaluste ees ning mida tähendab päriselt elus olla võitja. Braavo!

*****

Yorgos Lanthimos'i "The Lobster" (2015)

1 Oscarile (original screenplay) kandideerinud düstoopses tulevikulinnas toimuv romantiline komejant oli ühtpidi mõnusalt muigama ajav, teistpidi kohmetult rahutu. Selle all mõtlen ootusärevust, et lugu tõuseks õhku, kuid seda ei juhtunud. Briljantne cast tho.

***

Woody Allen'i "Irrational Man" (2015)

Woodster'i iga-aastane üllitis, mis seekord tundus kiirelt kokkuklopsitud läila tükk neurootilisest kirjaniku veidrikust ja kiiresti selliseid tegelasi ahmivast noorest tütarlapsest. Kuigi Emma Stone ja Joaquin Phoenix väga mahedad talendid, siin särama ei löödud mõttetu üheülbalise loo tõttu.

**

Gavin O'Connor'i "Jane Got A Gun" (2016)

GOC on teinud varasemalt väga häid filme, nt 2011a "Warrior". See vestern tollele tasemele ei küündi, küll aga on ütlemata tore sõõm throwback wild west õhku. Okei meelelahutus, kus mõistagi köidab tähelepanu minu lemmik Natalie Portman. Möödub kiirelt ja pikalt meelde ei jää, kuid alati pole see halb.

***

Steven Spielberg'i "Bridge of Spies" (2015)

Coen Brothers'i kirjutatud screenplay + Spielberg'i directing + starring Tom Hanks. Tundub liiga hea, et tõsigi olla. Aga on ja Külma Sõja aegne spioonithriller vastab ka oma haibile, kuigi show varastab briljantse kõrvalrolli eest ka kuldmehikesega premeeritud Mark Rylance. Kohutavalt pikk ja hämar, kuid ürgselt stiilne ja huvitav draama.

****

Jay Roach'i "Trumbo" (2015)

Lugu, millest ei teadnud varasemalt ka mina mitte, seisneb 40-ndate ja 50-ndate Hollywood'i blacklisting teemal ehk kirjutajate represseerimine maailmavaatelisuse tõttu. Eesotsas tolleaegne üks staar screenwritereid Dalton Trumbo, kelle rollis särab 'the man who knocks' Bryan "WW" Cranston. Pikk ja looklev, kuid teemast huvitunule on tegu soliidse ajaviitega.

***

Michael Thelin'i "Emelie" (2015)

Horror-thriller, mille trailer mõistagi vägev ning tekitab tihti asjatut huvi pigem kehva produkti vastu. Nii ka siin - ehmatused saad promoklipist kätte. Lugu ise, tegelaste ega dialoogi osa võib rahulikult olemata jääda, kuna see on nõrk ja võlts.

*

Dexter Fletcher'i "Eddie The Eagle" (2015)

Võluv biograafia. Briti underdog suusahüppaja Eddie Edwards'i lugu pääseda 88' Calgary Olümpiale on imetlusväärne pühendumine ja unistuste täitmine. Loole on õnnestunud teha ka vääriline film suurepäraste osatäitmistega.

****

Adam Alleca' "Standoff" (2016)

Vaid 1h20min kestev pingeline vastasseis 2 mehe vahel on vähe tunnustust saanud thriller. Tundmatu tegija poolt kirjutatud ja vändatud põnevik on mõnede jaoks ilmselt lahja, kuna setting on 2 tuba ja trepp, kuid minimaalsus on teinekord hoopis suur võit. Solid.

***

Asif Kapadia' "Amy" (2015)

Mõni mees on lausa loodud dokfilme tegema - Kapadia' spordidokid "Senna" ja "Diego Maradona" on fantastilised, kuid kaugele ei jää Amy Winehouse elu puudutav biograafia. Intiimsed kaadrid ja personaalsed atestaadid iseloomustavad emotsionaalset dokki vaimustavast talendist.

****

 

Quentin Tarantino' "Inglorious Basterds" (2009)

QT üks suurimaid meistritöid tõi koju ainult 1 Oscari ja selle sai legendaarse polügloti Col. Hans Landa esitusega hiilanud Christoph Waltz. Originaalne, seikluslik, stiilne, jaburalt humoorikas ning tarantinolikult jõhker. See on perfect WWII movie.

*****

James Marsh'i "Man On Wire" (2008)

Võrratu dokfilm prantslase Philippe Petit hullumeelsest kaablikõnnist 74' aastal nüüdseks ajaloosse hingunud WTC tornide vahel. Jahmatavate kaadritega taolised dokid on alati rabavad ning tuletavad meelde, kui erilisi inimesi meie seas leidub.

****

Judd Apatow' "Funny People" (2009)

Comedy-lavastaja Apatow' 3. film, mille plot sarnaselt varasematele aimatav. Humoorikas tekst ja vaimukas cast aga suurimad tugevused tema filmide meeletu box office edu taga. Sandler, Rogen, Hill, Schwartzman to name a few. Solid.

***

James Mangold'i "Knight And Day" (2010)

Classic Hollywood'i stiilis action-adventure-comedy ehk täiega üle võlli, suhteliselt labane ebaõnnestunud naljade tõttu ning peaosas 2 top-paid superstaari, kes 'näevad koos head välja'. Mõlemad siiski fine, kuid mitte siin. Tom Cruise'i filmid on teema, kuid tema puhul meeldib serious vibe.

**

Steve Miner'i "Major Movie Star" (2008)

Teise nimega "Private Valentine: Blonde & Dangerous" ehk veel "Kuidas teha lolli asja, aga rõhume Jessica Simpson'i seksapiilile ja siis töötab". Ei tööta. Ka Simpson'i rack jätab külmaks. Siin näeb Police Academy'st tuntud legendi Mahoney't, kuid ka tema ei tööta. Miski ei päästa seda õnnetust.

*

Marc Forster'i "Quantum of Solace" (2008)

Peetakse Daniel Craig'i Bondi-ajastu kehveimaks soorituseks ning jääb üle vaid nõustuda. Tema esimene "Casino Royale" oli kaasahaarav, see järjekorras teine aga oli lihtsalt meelelahutus. That's it. Samas megakriitikaga ei nõustu. Mingi cool faktor endiselt olemas olenemata tagasihoidlikust kõrvalkarakteritest. DC by far lemmik Bond.

***

Steven Spielberg'i "Indiana Jones and The Kingdom of The Crystal Skull" (2008)

Indiana Jones'i filmide mitte just suurima fännina ei olnud ka vanameister Harrison Ford'i tagasitulek päästeingliks näha seeriat teise pilguga. Pigem tundusid 80'ndate filmid selle kõrval audentsemad. Ei tohiks, aga igav.

**

Nicolas Winding Refn'i "Valhalla Rising" (2009)

Iidsel jumaluste ja paganluse ajal toimuv mõistulugu kiigub briljantsuse ja ängi vahepeal. Ühtpidi aeglane ja väsitav, teistpidi karm ja müstiline. Vaikne passiivsus vaheldub kiirelt äkilise brutaalsusega. Refnilik, kes tema loomingut tunneb. Mads Mikkelsen superb as always.

***

John Patrick Shanley' "Doubt" (2008)

Sa tead, et tegu on good gem'iga, kui film on nomineeritud 5 Oscarile, millest 4 on rolli ja 1 screenplay katis. Ühtegi võitu ei tulnud, jäädi "Slumdog Millionaire" ja "Milk" varju. Võrratu cast, tekst ja põnev lugu aga märkamatuks ei jää.

****

Martin Scorsese' "Shutter Island" (2010)

Tsiteerides legende, siis 'wau wau wau wau wau wau wau'. See masterpiece juba üle 10a vana ja toona jäi kuidagi "The Departed" ja Wolf'i varju, kuid see võib olla Scorsese' most underrated movie. Leo, Ruffalo ja Sir Kingsley oma parimas mahlas, lummav setting ja võimsa scriptiga. Man, that twist still gets me.

*****

 

Bryan Fogel'i "Icarus" (2017)

See film muudab kõike, mida sa teadsid või ette kujutasid profispordist. Halastamatu, kompromissitu ja lihtsalt moraalitu. Vene anti-dopingu juhi vilepuhumise telgitagused läbi juhuse selleni jõudmisest kuni elumuutva traagikani. Kahtlusteta üks huvitavamaid ja kahjuks ka kurvemaid dokke.

*****

Robert Zemeckis'e "Allied" (2016)

Meisterlavastaja Zemeckis'e viimane tõsine saavutus kinolinal. II Maailmasõja ajastul toimuv spy slash romance draama keerutab vaatajat, kuid mingil hetkel annab palju trumpe kätte ning lõpplahenduses jahmatavat avastust ei tule. Saab ehk veidi kõrgema hinde fantastilise Brad Pitt'i ja equally Marion Cotillard'i tõttu.

****

Antoine Fuqua' "The Magnificent Seven" (2016)

Remake legendaarsele 1960a samanimelisele westernile koos võimsa maskuliinnse castiga, eesotsas boss Denzel. Möll korralik, efektid julged ning kokkuvõtvalt hea meelelahutus. Originali näinuna, siis toda maagiat siit ei leidnud.

***

Jeff Nichols'i "Midnight Special" (2016)

Režissööri varasemad "Take Shelter" ja "Mud" mulle väga meeldisid, kuid too sci-fi sugemetega seikluslugu kaasa ei haaranud. Ujus kiirelt mööda ja pikalt mõlgutama ei jäänud, mis see siis täpselt oli. Kui keegi küsiks, kas tasub vaadata, ma isegi ei oskaks vastata, kuna ma lihtsalt ei tea.

**

Terrence Malick'i "Song To Song" (2017)

Mitu ristuvat armukolmnurka. Kirg, kinnisideed ja reetmised. Muusika skene Texases. Ryan Gosling, Michael Fassbender, Rooney Mara, my love Natalie Portman, Cate Blanchett, Val Kilmer, Lykke Li jne. Sounds like perfect movie? Damn. Shocking. Malickilikult kurb.

*

Makoto Shinkai' "Kimi no na wa." (2016)

"Your Name" on suurima box office sissetulekuga joonisfilm Jaapani ajaloos, mis pole legend Hayao Miyazaki sulest. Ja see on kõva sõna. Südant murdvate filmide nimekirjades olev film paraku minu oma ei lõhestanud. Ootamatu ja veidi kurb.

***

Michael Bay' "13 Hours" (2016)

Suurejooneliste actionfilmide master Bay aastate tagune mürgel on väga kift vaatamine. 2012a Benghazi rünnaku kajastus efektsel ja peadpööritaval kombel. See on higist ja maskuliinsusest nõretav mehine meelelahutus, kus "The Office" Jim Halpert on legit the man.

****

Jonathan Dayton & Valerie Faris' "Battle Of The Sexes" (2017)

Veel üks tõsielul põhinev lugu, kuid tõsisemast veidi koomilisemas võtmes. Kunagine naiste tenniseikoon Billie Jean King kohtus matšis ex-champi ja tulekera Bobby Riggsiga. Kummaline. Jah, aga mõneti nauditav staaride tõttu.

***

Sean Baker'i "The Florida Project" (2017)

Mitmetel festivalidel säranud independent movie viib eraldatud audentsesse maailma ning pakub lummava loo vaesusest Florida päikese ja palmide all. Kogu tundmatu cast (+Willem Dafoe) annab oma reaalsusega võimsa kogemuse.

****

Destin Daniel Cretton'i "The Glass Castle" (2017)

Super-performancitega (Woody Harrelson, Naomi Watts, Brie Larson) ehitud, erinevatel eluetappidel liikuv ja düsfunktsionaalset peret jälgiv draama on raputav film. Kummitavad stseenid, teema, meeleolu ja kas mainisin juba Woody Harrelsoni? Wow.

*****