Alfred Hitchcock'i "Rope" (1948)

Hitchcock'i esimene värviline film. Äärmiselt põnev, pikad kaadrid, kogu tegevus ühes NYC apartmendis, hulk karismaatilisi karaktereid ja hitchilik suspense loo juures panid mõtlema, et tegu võiks olla vägeva teatritükiga. Tund ja veerand kestev ning fantastilise kvaliteediga filmifail on veebis saadaval.

****

Stuart Rosenberg'i "Cool Hand Luke" (1967)

Paul Newman'i poolt kuulsaks mängitud mässajate sümboliks oleval Luke'l on kinoajaloos oma koht olemas. Acting oli filmis hea, stoori mulle ei istunud ja laiki ei saa. Küll aga sain teada, et tollest filmist pärineb nii scene kui speech, mis oli aluseks selle epic Guns N Roses'e loo introle.

***

Billy Wilder'i "The Apartment" (1960)

Korter oli omal ajal edukas nagu mõned aastad tagasi Pohmakas. Olemuselt lihtne komöödia, kuid tabavate naljadega mõjus efektiivselt. Meeldivad oli intelligentsed dialoogilõpud, kus kasutati sõnu decency-wise, living-wise, laugh-wise etc. Väga cool tekst.

****

Alfred Hitchcock'i "Lifeboat" (1944)

Valisin välja Hitch'i 50 filmi hulgast selle pala tänu ühe lausega kokkuvõetud sisu kokkuvõttele - Several survivors of a torpedoed ship find themselves in the same boat with one of the men who sunk it. Solid.

***

David Lean'i "Lawrence of Arabia" (1962)

7 Oscarit võitnud omaaja megafilm hiilgab omapärase faktiga - 3h 36 min pikk ning kordagi ei kuule rääkimas naissoost tegelast. Nii mõnigi tituleeritud list on paigutanud Peter O'Toole'i mängitud Lawrence'i tegelaskuju läbi aegade parimaks on-screen performance'iks. Kes ei tea, mis on performance, siis klikake siia.

**

Sam Peckinpah'i "The Wild Bunch" (1969)

Korralik vestern, brutaalne ja ekstsentrilikke kauboisid täis, sekka mõned mehhiko tough guy'd. Kaheraudsed pauguvad, hobused kappavad, jutt pritsib testosterooni ning kogu lugu.

***

Billy Wilder'i "Double Indemnity" (1944)

Indemnity tähendab kahjutasu, hüvitist. Lisame sinna juurde loo sisu, milleks on suurejooneline kindlustuspettus. Järgmisena lisame salapärase mõrva. Seejärel armuloo. Eelviimasena kavala detektiivi ning viimasena kogu lugu katva salapära. Aasta 1944 ja saimegi classic'u valmis.

****

Billy Wilder'i "Some Like It Hot" (1959)

Kui kellegil peaks tekkima tahtma idee (nagu minul) vaadata ära mõni Marilyn Monroe film, see on perfect movie mõtte rakendamiseks. Tegu ei ole mitte ainult tema kuulsaima filmiga, vaid täidab ka eesmärki, mis minul oli anda ettekujutus tema vastuolulisest olemusest, fenomenaalsest aurast meeste suhtes ning seksisümboli staatusest ühiskonnast. Ta nagu mängikski siin iseennast. Menukas komöödia, millele järgnes The Blonde Bombshell'il veel paar filmi ning kurvasti lõppenud drug od.

***

Billy Wilder'i "Sunset Blvd." (1950)

Veel üks Billy Wilderi meistriteos, mis räägib Hollywoodi tähesärast, selle kustumisest ning lõputust hiilgusest. Lugu haarab kaasa, olen täheldanud seda pea kõikide filmidega, millel nimeks tänav, kus aktsioon aset leiab ja karakterite teed omavahel ristuvad. Kokkusattumus? Maybe.

****

Michael Curtiz'e "Casablanca" (1942)

Film-noir ajastu üheks parimaks love-storyks peetav lugu kuulsas Maroko linnas ongi tõenäoliselt selle aja markantseim teos. Humphrey Bogart ja Ingrid Bergman on fantastilised. Mulle väga meeldis. Tõsiselt kohe. Casablanca tähendab Valge Maja. Ning sellel on veidi tähenduslik osa ka filmis.

*****

John Kahrs'i "Paperman" (2012)

Vähem kui 7 minutit kestev lühianimatsioon made my day. Kui sa klikid nüüd SIIA, siis saad selle Oscarile kandideeriva pala ära vaadata. Lihtsuses peitubki teinekord võlu.

*****

Brad Anderson'i "Transsiberian" (2008)

Ei ole just palju häid rongipõnevikke, kuid siin on üks neist. Kes ei tea, siis Transsiberian Express on maailma pikim traintrip Hiina -> Moskva. Filmi edu ebaõnnestus, kuna linastus samal weekendil The Dark Knight'iga. Küll aga ei feilitud Kate Mara valimisega filmi.

****

Francis Lawrence'i "Water For Elephants" (2011)

Suit-up Robert Pattinson elevantsi najal lebotamas oli kindlasti hea viis, kuidas naisi kinosse saada. Laias plaanis see õnnestus ja ka filmis kajastuv lovestory toimis. Minu jaoks oli staariks see mees. Sobib õhtusel ajal ka taustafilmina kui muu tegevus käsil. Proovitud.

***

David Slade'i "30 Days of Night" (2007)

Angel'id ja Edward'id kahvatuvad selle filmi vampiiride kõrval. Need tegelased siin teevad enne, siis ehk mõtlevad ning lisaks räägivad omavahel väljamõeldud keeles. Horror-action veidi isegi põnevas võtmes. Pole minu cup of tea jällegi, kuid kõik Buffy'd, lennake peale.

**

Drew Goddard'i "The Cabin In The Woods" (2011)

Esimesed 15 minutit on puhas klišee kordi nähtud group of youngsters go to summer vacation. Jah, sealt edasi on asi pisut originaalsem, väga kummaline ja isegi ebameeldiv. Ühesõnaga - crap. Kahesõnaga - crap, skipi.

*

Joe Carnahan'i "The Grey" (2011)

Kuigi graafikaga on filmis veidi üle krutitud, hundid veidi ebarealistlikud ja kaljult hüpped küsitavad, siis kogu stoori, bossi (Liam Neeson) kohalolek, kulminatsioon ja lõpustseen mulle nii väga meeldisid, et kõrge hinne siit peab tulema. Traagiline horror põnevik - thumbs up.

****

Simon West'i "The Expendables 2" (2012)

Tore ja lõbus ettevõtmine sellelt kambalt jällegi. On tehtud areng ja Arnold sai suurem rolli ning Van Damme kutsuti ka punti. Chuck Norris tegi nalja ja Stallone võitis lõpuduelli. Jääb üle küsida, kas tuleb ka osa 3 ning keda oleks veel juurde võtta?

***

Woody Allen'i "Midnight In Paris" (2011)

Kui nüüd seda romantilist komöödiat tähelepanelikult jälgida, siis võib ennast väga kultuurselt harida. Aga pean hoiatama, filmi vaatamine võib tekitada tahtmise koheselt Pariisi minna ja tegu ei ole naljaga. Armas ning omapärane. Üks Woody parimaid.

****

Sacha Gervasi' "Hitchcock" (2012)

Master of Suspense'i ühest eluetapist rääkivat filmi oli tore visuaalselt vaadata suurel ekraanil, kuna stiil tuli eriti nooblilt välja. Paraku kogu lugu oli minu jaoks liialt hajutatud. Pettumus? Ei, kuid ootasin pisut enamat.

***

Tom Hooper'i "Les Miserables" (2012)

Muusikal kinolinal ehk veidi harjumatu. Kuid hea lugu, võimsad laulud, fantastiline cast garanteerivad meeldejääva elamuse. See 2,5h on seda väärt, kuigi algus võib tunduda kummalisena. Kui ei usu, küsige mu kinokaaslase käest, kes lõpus eriti armsalt suuri krokodillipisaraid valas.

****

Alexander Payne' "The Descendants" (2011)

Härra Payne'i nišš siduda traagilise taustaga emotsionaalne draama harjumatult vaimukate repliikide ja humoorikate olukordadega on tõeliselt naudingut pakkuv. George Clooney on fenomenaalne nagu ka location, kus lugu toimub. Soovitan kõikidele, kes peavad lugu 'headest' filmidest.

*****

Tim Burton'i "Frankenweenie" (2012)

Must-valge õudus-komöödia animatsioon 3dees? Ehh? Ma reaalselt usun, et Tim Burton näeb selliseid unenägusid ja see film on üks tema fantaasiate linastusi. Mulle kohe meeldis see, mida ma nägin. Mu kinokaaslasele ka. Itsitama ajasid meid nemad.

****

Jieho Lee' "The Air I Breathe" (2007)

Hiina vanasõna järgi on elu rajatud neljale emotsionaalsele nurgakivile - õnn, nauding, kahetsus ja armastus. Draama, milles kajastub neli erinevat episoodi, püüab iga nelja kivi otsast ühte lugu vaadelda. Idee filmist kui sellisest, mind paelub, kuid overall ei olnud nii hea, kui süžee lubaks. Vähemalt Buffy The Vampire Slayer oli marukena.

***

Sam Mendes'e "Skyfall" (2012)

Kui Mendese mõõtu lavastaja võtab Bondi-seeria üle enda kanda, siis ilmselt on hea kraam tulemas. Fänn pole, kuid Daniel Craig on by far parim Bond, keda näinud olen (Sean Connery Bondi-filme pole näinud, sorri). Adele' järjekordne S-tähega hitt tuleb ka siit.

****

Ain Mäeots'a "Deemonid" (2012)

Uusi tuuli puhub Eesti kinolinal viimasel ajal mitmest suunast ning lavastaja Mäeotsa ja räppar Tommyboy poolt kirjutatud lugu pärineb üpris omapärasest kohast. Vaade hasartmängu maailma on kurb, traagiline ja mõtlemapanev.

***

John Michael McDonagh'i "The Guard" (2011)

Vaimukas Iiri põnevuskomöödia, mis oma lõputu tuntud filmide pilamise ja quotimisega naelutas mu piltlikult ekraani külge. Omapärane Iiri huumor ei ole kindlasti kõigi cup of tea. Midagi teistsugust ja naljakat! garanteeritud, kes ette võtab.

****

Bill Condon'i "The Twilight Saga: Breaking Dawn - Part 2" (2012)

Ootused olid sama kõrged kui talvel rohi, vaadates oli kohati isegi okei, lõpus siiski awwitama ei hakanud. Esimene Videvikufilm, mis nägin. Peab ikka hea põhjus olema, et Twilighti esimesed 4 filmi võiksid minu silmade ees ükskord etenduda.

**

Tomas Alfredson'i "Lat Den Rätte Komma In" (2008)

Inglisekeeli Let The Right One In on rootsi õudusdraama, kus ei puudu vampiirid, väike romanss, killimine jms. Kõrgelt hinnatud, kuid minu käest saab mannetu hinde. Lihtsalt ei meeldinud, period.

*

Rian Johnson'i "Looper" (2012)

Filmi iseloomustavad kõige paremini kaks sõna, mis mulle kohe väga meeldivad - originaalne ja intelligentne. Sci-Fi muuvid pole minu teema, kuid see on väike pärl, mille isegi skeptikud peaksid üles korjama. JGL ja Bruce Willis on superägedad. Soovitused lähevad siinkohal teele.

*****

 Simon Curtis'e "My Week With Marilyn" (2011)

Huvitav vaade 50'ndate hollywoodi filmitööstusesse eesotsas tolle aja suurima staariga. Michelle Williams peaosas annab Marilyn Monroe karakteri fantastiliselt edasi. Kel huvi stiilse armastusloo vastu, siis võtku ette. Ja natuke näeb siin Emma Watsonit ka!

*** 

Martin McDonagh'i "Seven Psychopaths" (2012)

Filmi vaadates tekkis mõte, et ilmselt filmi režissöör ise on ka psühhopaat (ma arvan küll). Lugu on humoorikas, absurdne, cool ja ehitud ägedate karakteritega. Jäta meelde, et kujutlusvõime olemasolu on vajalik tolle staariarmee jälgimisel.

****

Tom Tykwer'i, Andy & Lana Wachowski' "Cloud Atlas" (2012)

Siin jääb ruumi kordades väheks, et kirjutada kõike, mida sellest peaaegu 3h kestvast epic linateosest avastasin. Võimas spektaakel tervikuna, kui leida üles seosed. Karakterid on super, cast on super level 2, nende make-up super level 3. Ennustan Oscareid ja palju muid auhindu.

*****

David Koepp'i "Premium Rush" (2012)

Idee, kuidas Hollywoodi üks nõutumaid kutte JGL laseb ilma piduriteta jalgrattaga mööda Manhattani kurvilisi tänavaid, oli huvitav. Põnevust peaks jätkuma. Ei olnud küll premium rush, kuid siiski solid kraam. Kinokaaslane oli parem kui film.

****

Peyton Reed'i "Yes Man" (2008)

Yes on tore sõna ja naljaka Jim Carrey kumminäo esituses kõlab ka see kuidagi eriti mõjuvalt. Film jätkab väga edukalt seda rida, mida sellelt härralt oodata. Näo saab muigele rohkem kui korra kaks.

***

Boaz Yakin'i "Safe" (2012)

Eelmine aasta tuli Briti stiilsemalt löömamehelt konkreetne nagu temast elust rääkiv film nimega The Mechanic. See aasta küll uus muuvi, kuid tundub nagu kõik läheks sama koha pealt edasi.

***

Werner Herzog'i "Into The Abyss" (2011)

Kuulus saksa päritolu dokfilmide režissöör otsib seekord vastust küsimusele, miks on surmanuhtlus mõnedes osariikides lubatud. Intervjuud filmimise ajal nädala pärast hukkamisele mineva vangiga on pisut kõhedad. Pole just kõigile.

**

Joss Whedon'i "The Avengers" (2012)

Kamp superkangelasi on kokku aetud, kuid kahjuks peale Hulk'i pole ühegi tüübi üksikfilmi näinud. Mina sellist teemat väga ei ampsa, jätan teistele, kuid peale tolle proovimist tekkis tahtmine Iron Man'i filmid üle checkata. Härra raudrüüs, at his best.

****

Baltasar Kormakur'i "Contraband" (2012)

Lugu pakub pinget, näeb pikalt sellist huvitavat kohta maailmakaardil nagu salakaubitsejate meka Panama, samuti on ekraanil tema. Kokkuvõttes Mark Wahlberg päästab päeva (sorri, aga teaksid nkn peale 15 minutit).

***

 Larry Charles'i "The Dictator" (2012)

Lugesin, et seda filmi peaks approachima open mind'iga ja kui sellest kinni pidada, siis saad naerda ja jäävad ära seosed reaalsusega. Tegin seda, a ei sümpatiseerunud kuidagi. Veidi sai muheleda, kuid kestvat meeleolu ei loonud.

**

David Brooks'i "ATM" (2012)

Treiler, mida näeb siit, ütleb selle filmi kohta rohkem, kui mina vajalikuks pean. Paar ehmatavat hetke on, mis mööduvad kiirelt, kui mõni tegelastest kohe peale seda suu lahti teeb ja midagi tõeliselt klišeelikku ütleb, mida oleme kuulnud juba varem kümnetes halbades õudukates.

*

The Hughes Brothers'i "The Book of Eli" (2010)

Kauaoodatud võib selle filmi kohta öelda. Seisis mul põhjendamatult pikka aega filmifolderis, arvestades, et tegu on Denzeli filmiga, kus mängib ka Mila Kunis. What was I thinking, uh?! Lugu meeldis ja puänt oli korralik.

****

Oliver Stone'i "Savages" (2012)

Staariparaad ja päikseline California on muljetavaldavad. Lugu kaasakiskuv, filmis olev armulugu hoopis huvitavast klassist. Kokkuvõttes haipi pisut palju, kuid kinoelamus oli garanteeritud.

***

Toomas Hussar'i "Seenelkäik" (2012)

Kõik, kes ei ole veel filmi näinud, tehke endale teene ja minge vaadake, naerge südamest ja ehk mõtlete ka, et kas tegu võib olla parima uuema aja eesti filmiga. Rangelt soovitatav ka kõikidele neile, kes ütlevad eesti filmid on crapid. Käige seenele!

*****

Tony Gilroy' "Michael Clayton" (2007)

Suure George Clooney fännina pean tõdema, et tegu on ühe tema kummalisema filmiga. Kuid ma ei ütle seda halvas võtmes. Film on veidi raskesti jälgitav ja nõuab keskendumist. Michael Clayton on Fixer. Mida ta parandab, pead vaatama filmist.

****

 Olivier Nakache' & Eric Toledano' "The Intouchables" (2011)

Prantsuse sensatsioon, mis oli siinsetes kinodes nime all '"1+1'", kuna tegelikult inglise keeles puudub sõna 'intouchable'. Imeline lugu, hämmastav esitus, good to go kõigile!

*****

Michel Hazanavicius'e "The Artist" (2011)

Juba 5 kuldmehikest võitnud teine viimase aja Prantsuse meistriteos tõestas kaht asja. Hästi tehtud b&w tummfilm toob auhindu, kuid ei too massid kinodesse. Solid kraam siiski nendele, kes otsivad mainstream moviedest midagi teistsugust.

****

Nima Nourizadeh'i "Project X" (2012)

Party moviet oli tore jälgida, igav ei hakanud. Pisut naljakas, natuke rohkem kui pisut absurdne. Ei meeldinud igas taolises high-schoolerite filmis olevad kulunud klišeed. Meeldis aga muusika, mida muuvis oli tervelt 47 lugu jagu. Üks on siin.

***

Jeff Tremaine'i "Jackass 3.5" (2011)

Youtube on selliseid hit-and-laugh videosid täis, kuid vähesed teevad seda sama stiilselt kui Jackassi crew. Film on korralik tribute kogu kambale. Soovitatav kuttidele.

****

Billy Ray' "Breach" (2007)

Robert Hanssen, 20 aastat NK Liidu spioon olnud FBI agent, kannab hetkel eluaegset vanglakaristust, kus viibib üksikkongis 23h ööpäevas. Kuidas ta tabati, vaata filmist. Tõestisündinud lugu, põnev.

***

Woody Allen'i "To Rome With Love" (2012)

Woody Alleni Euroopas tehtavate filmide turnee kõige ebaõnnestunum teos. Väljaarvatud mõned ilusad kaadrid Roomale ja napis kleidis Penelopele, siis nähtu meenutas itaalia jalgpalli - midagi nagu on, kuid pole minu maitse.

**

Antti Jokinene' "Puhastus" (2012)

Pole küll Sofi Oksaneni romaani lugenud, kuid usun, et film oli raamatu vääriline. Oli parem, kui arvasin.  Film on dubleeritud eesti keelde ja seal mängib ka paar eesti näitlejat.

****

Werner Herzog'i "Cave of Forgotten Dreams" (2010)

Kuulus dokfilmide autor saab ligipääsu sinna, kuhu inimene muidu ei satu - ligi 30 000 aasta vanuste maalingutega kaetud Chauvet koobastesse Prantsusmaal. Ainulaadne footage.

***

Ole Bornedal'i "The Possession" (2012)

Kohutav nn õudusfilm. Lihtsalt järjekordne tobe üritus, kus keegi noor tütarlaps läheb segaseks, karjub suust kärbseid välja ning lõpeb sellega, et toimuvad mingid religioossed ja seletamatud ulmesündmused.

*

David Cronenberg'i "A Dangerous Method" (2011)

Raskesti jälgitav, kuna tekst on kohati, ma usun, et ka teema suhtes võhiklikule inglaselegi, arusaamatu. Subjektiks on psühhoanalüüs. Sisuks selle kujunemine. Kujundajateks pildil olevad härrad. Abiliseks alati kena Keira.

***

Tate Taylor'i "The Help" (2011)

Huvitav vaade 1960. usa southern poolele, kus mustad ja valged polnud veel ühiskonnas võrdsel tasandil. Rohkelt auhindu võitnud draama on kõrget reitingut väärt ja meeldib kindlasti naistele. Mulle meeldib roosa kleidiga Emma Stone.

****

Asif Kapadia' "Senna" (2010)

Liigutav vaade ühe kõige pühendunuma ja andekama võidusõitja elule alates aastast, kui ta astus kuninglikku sarja F1 ning lahkus sealt traagiliselt legendina. Pole küll massive vormeli fänn, kuid Ayrton Senna dokfilm on lihtsalt wow.

*****